Elevator pitch ’i saab teha vaid korra!

Rõõm näha, et IKT-valdkonnale läheneti mitmekülgselt. Internetipõhistest jagamisplatvormidest tehisintellekti ja IoT sensoriteni välja – appi oli võetud kõik see, mis meid tegelikkuses juba igapäevaselt ümbritseb.

Tehnilisest aspektist vaadates toimis süsteem lihtsalt ja žüriiliikmete aega väärtustades – konkreetsete reeglite järgi jaotatud idee esitaja mõtted ning selged kriteeriumid, mille järgi idee väärtust hinnata:

• Idee – kas tegemist on eristuva mõttega?
• Turg – kas idee loob turule väärtust, st kas sellele on olemas piisav sihtrühm?
• Teostatavus – kui tõenäoliselt suudab tiim planeeritud mõtte ellu viia?

Laekunud ideed olid väga erinevad – päris mõttetasandist täielikult toimivate tiimideni välja, kel on ette näidata juba ka turuanalüüs. Esialgse isoleeritud mõtte tasandil oli tihtilugu suurim väljakutse idee teostatavuse adekvaatne hinnang – seda nii osaleja kui ka žürii jaoks. See, kas idee autor suudab enda ümber koondada vajaliku meeskonna ning hooaja lõpuks toimiva ettevõtte ja prototüübi ette näidata, sõltub paljuski osaleja enda müügioskusest. Mitme teenusmajandust puudutava idee puhul soovinuks üle küsida, mida autor ühe või teise kirjelduse all mõtleb. Selline olukord võib osalejale aga saatuslikuks saada, sest elevator pitch'i on üldjuhul võimalik teha ainult korra ning tähelepanu pälvib see, kes väljendab end ühemõtteliselt ja veenvalt.

Enim peatus mõte lahendustel, mis adresseerivad suure inimhulga frustratsioone. Hea äriidee lahendabki ju eeskätt kellegi probleemi. Tuleb tõdeda, et nii mõnegi tiimi puhul jään isiklikult veidi tähelepanelikumalt nende käekäiku jälgima, sest potentsiaali maailma muutmiseks jätkus.