Mailiis Ploomann: kuidas saab hullumeelsest ideest ettevõte?



Mailiis Ploomann: kuidas saab hullumeelsest ideest ettevõte?
Erakogu

Ajujahi äriideede konkurss ja teised sarnased programmid, kus ilma igasuguse tugistruktuurita mõttevälgatused satuvad laiema publiku ette, on tänase kiire tempoga muutuvas ühiskonnas põhjendatult aina populaarsemad. Kuna inimesteni jõuab igapäevaselt väga suures koguses infot ja suheldakse ilma geograafiliste piiranguteta, mõjutab see ka seda, millised on klientide ootused ja lootused alustavatele ettevõtetele. Elisa tooteturunduse juht ja Ajujahi mentor Mailiis Ploomann selgitab, kuidas Ajujaht ja teised sarnased konkursid ärimaastikku rikastavad ning kuidas esialgu hullumeelsena tunduvast ideest sünnib edukas ettevõte.

„Edu saavutavad üldjuhul need, kes soovivad mõnes valdkonnas, mida ise väga hästi tunnevad, midagi tõesti paremaks muuta. Need, kes on valmis proovima, testima, katsetama, ebaõnnestuma ning sellest tulenevalt ideed edasi arendama ja mis peamine, ühel hetkel ka oma idee start-up'ist ettevõtteks muutma,“ julgustab Mailiis suurelt mõtlema.

Tihti löövad Ajujahil läbi just esialgu kõige hullumeelsematena kõlavad ideed. Mailiis toob näiteks selle, et hetkel ei oma maailma suurim taksofirma ühtegi autot või maailma edukaim majutusasutus ainsatki hotellituba, aga ometi on Uber ja AirBnB meie kõigi jaoks iseenesestmõistetavad nähtused, kuigi kõlasid alguses hullumeelsetena. „Taolisi hullumeelsuseid suudavad turule tuua üksnes need, kes kogu ihu ja hingega mõnda neist segmentidest mõistavad ja soovivad nendes esinevaid probleeme lahendada,“ sõnab Ploomann.

Seotud lood:

Hullumeelsus ehk hea idee tingib loomulikult vajaduse kiirelt aru saada, kas ideed võib ka ärimaastikul edu saata. Tänapäeval ei saa enam usaldada vanamoelist samm-sammult lähenemist, kus ideest saab äri alles pärast seda, kui on olemas kõik alates kontoripinnast lõpetades visiitkaartidega. Start-up'i maailma esindajad jõuavad selle aja peale, kui konkurent visiitkaarte prindib, juba idee piloteerimiseni ja lõpuks jääb aeglasemal üle konkureerida vaid teenuse hinnaga. Ploomanni sõnul ei ole aga iga hullumeelne idee kohe kindlasti hea idee. „Sajast ideest võib ainult ühel olla potentsiaali õnnestumiseks. Just seetõttu ongi vaja Ajujahi-laadseid ettevõtmisi, mis julgustavad inimesi enda ideid reaalselt testima ja katsetama. Ühtlasi saavad nad ka valdkonnaga kursis olevatelt spetsialistidelt head nõu. Kasvõi selleks, et järgmise mõttega juba targemalt toimetada,“ sõnab Mailiis.

Konkursi mentorina on Mailiisi sõnul Ajujahi suureks eeliseks väga põhjalik programm, mida top-30 tiimid läbi teha saavad. See on justkui kiire paarikuuline kontsentraat kõigest, mida ühel alustaval ettevõtjal teada on vaja. Ühtlasi aitab osalemine alustavatel ettevõtjatel aru saada, millised on meeskonna nõrgad ja tugevad küljed ning kuidas neid parandada või edu nimel ära kasutada. Ploomanni sõnul on just kiire tempo see, mis annab konkursile väärtust juurde: „Seda kõike on alati parem teha pigem kiiremini ja kõiki ämbreid ei ole vaja alati ise läbi kolistada. Ajujaht ja teised sarnased programmid annavad võimaluse kohe täistuuridel hoo sisse saada.“