Vestluses Taxify asutaja ja tegevjuhi Markus Villigiga selgus, et skandaalse ühistranspordiseaduse muudatuse plaan Taxify’d oluliselt ei mõjuta. Samas pakkus ta välja omapoolse variandi, kuidas seadust reguleerida ja olukorrale kõiki osapooli rahuldav lahendus leida. Lisaks rääkis Villig Eesti riigi kuvandist välisinvestorite seas. “Paljude hoiak on seotud NSV Liiduga ja nii mõnedki pelgavad oma rahaga siia tulla,” ütles ta. Juttu tuli muidugi ka Taxify rõõmudest, muredest ja tegevustest välisturgudel, konkurentidest ja muust.

Kuidas praegu läheb, seoses ühistranspordi seaduse muutmise eelnõuga on hetkel ilmselt kiired ajad?

Jah, kuigi ma ise nende Eesti teemadega igapäevaselt tegelema ei pea. Täna oleme kümnes riigis, Eesti on täna küll üks suuremaid, aga põhirõhk läheb välismaale.

Kaks aastat tagasi osalesite Ajujahil, kus saite publiku lemmikuks. Ilmselt meeldis neile see, et tulite turule kiiresti ning kaasa aitas ka n-ö consumer product, mis tol hetkel väga laia auditooriumi kõnetada suutis. Sisuliselt arenes teie ettevõte Ajujahi vältel kiiresti äriidee faasist varase kasvufaasi startupiks. Kuidas te nii kiiresti areneda suutsite?

Turu vajadus on kõige olulisem. Toode on meil igal turul põhimõtteliselt samasugune, samas suudame mõnel turul kiiresti kasvada, mõnel aeglasemalt. Sel hetkel oli takso tellimine nii ebameeldiv, et kohe kui turule parem alternatiiv tuli, hakkasid inimesed tuhandete kaupa kiiresti uut teenust proovima. Igalpool transporditurg nii korrast ära siiski pole, mistõttu on ka kasv nendes kohtades aeglasem.

Eestis tuldi esimese taksonduse äpiga välja 2010. aastal, selleks oli Kutsu Takso. Miks Taxify läks peale ja Kutsu Takso mitte?

Arvan, et Kutsu Takso oli nagu telefoniraamat, mis tegelt ei lahendanud seda probleemi ära. Pudelikaelaks oli dispetšerikeskus. Taxify oli esimene taoline lahendus Eestis, kus sai endale juhi tellida otse läbi äppi, dispetšerit vaja enam ei läinud.

Kas võib öelda, et teile on puhunud tuult tiibadesse ka võrdlemisi bravuurikas turundus-ja kommunikatsioonitegevus?

Kindlasti oli sellest abi. Samas on turge, kus me turundusele nii palju ei panusta ja suudame ikkagi kasvada. Esmatähtis on alati turu vajadus, seejärel tuleb hea kommunikatsioon selle ümber.

Kui peaksid tooma välja mõne turu, kuhu olete läinud puhtalt vajaduse pärast, mis oleks parim näide?

Ütleks, et Valgevene on selline turg — oleme kolmes väiksemas linnas, enamvähem Tallinna suurustes ja turundustegevus on tagasihoidlik. Sellegipoolest oleme mõnes linnas kasvanud esimeste kuudega rohkem kui Tallinnas. Põhjus peitub selles, et inimestel on nii suur rõõm näha turul ühe probleemi lahendamist.

Millal Valgevene turule sisenesite?

Umbes aasta aega tagasi, eelmisel kevadel.

Kui hinnata Valgevenes tegutsemise tulu proportsiooni kogu Taxify äris, kui suur see protsent on?

Viie protsendi ringis. Täna me oleme kümnes riigis ja enamus on suhteliselt varajases järgus võrreldes Eestiga. Kui Eestis oleme tegutsenud 2,5 aastat, siis muudes riikides oleme olnud aasta või vähem.

Ja kogu Taxify tuludest moodustab Eesti turg… ?

Eesti turg on hinnanguliselt 40 protsenti. Need protsendid on vastavuses sellega, mis järjekorras me välisturgudele sisenesime, ehk Eestile järgneb Läti, siis Soome, Leedu, Valgevene ja uuemad riigid.

Millised on hetkel suurimad väljakutsed Taxify jaoks äri arendamisel?

Suurim probleem on palkamine. Nagu näha, on meil mudel, mis töötab, kõige raskem on leida aga head kohalikku tiimi, kes selle teoks teeks. On olnud mitmeid olukordi, kui läheme sama strateegiaga erinevatele turgudele ja ühed rühmad suudavad selle tööle panna, teised mitte. Ütleks, et see on enamasti suurim probleem, kui kohalik tiim ei suuda piisavalt juhte kokku saada — nii ei tule ka kliente. Linnades, kus suudame leida hea meeskonna, kasvame väga hästi; mujal oleme jätkuvalt otsingutel.

Möödunud sügisel lubasite Läti turu vallutada. Kuidas sellega läheb, kas Läti äri kasvab?

Väga hästi. Oleme turuliider ja muud teenusepakkujad on kümneid kordi väiksemad, seega liigume samas suunas nagu Eestis.

Tuleme praeguse konfliktse jagamismajanduse debati juurde. Majandusteooria kohaselt peaks siseriiklik konkurents olema kohalike ettevõtjate võimestajaks, see peaks kannustama ettevõtjaid tõstma oma toodete taset, mis võimaldaks selle hiljem välisturgudel valuutaks konverteerida. Kas võib öelda, et eestisisene konkurents taksonduse ja jagamismajanduse kontekstis tugevdab kõiki osapooli (teenus muutub paremaks tänu konkurentsile, mis võimaldab seda ekspordikõlbulikumaks muuta)?

Meie pole oma tootele eriti muudatusi tegema pidanud, platvorm on sama, mis aastaid tagasi. Kui üldse, siis väikeseid muudatusi. Küll arvan, et tarbijate jaoks on tulemas päris suur muudatus — kui barjäär läheb madalamaks, tuleb turule rohkem sõidujagamise pakkujaid. Ilmselgelt on olemasolevatel taksodel suurem konkurents, nad peavad muutuma paremaks. Tarbijate jaoks on suur muudatus tulemas, Taxify jaoks küll väga mitte.

Mis puudutab Taxify B2B paketti, siis kas kõigepealt lansseerisite selle Eestis või kusagil mujal?

Tegelikult on see endiselt testfaasis. Me oleme sellega alustanud Baltikumis, siin on esimesed suuremad kliendid olemas, viimased pool aastat oleme tegelenud sellega, et seda paremaks lihvida. Plaanime järgmise poole aasta jooksul sellega agressiivsemalt turule tulla ka kõikides teistes riikides.

Rääkides teiste taksoappide tulekust nagu Taxofon ja Taxigo, kuidas nende turule sisenemine on teie turuosa mõjutanud?

Ühelt poolt ei saa me kindlasti konkurente alahinnata, peame alati olema valvel ja pakkuma kliendile võimalikult head teenust, et meid ikka eelistataks. Samas kasvunumbreid vaadates ei näe neis suurt ohtu, täna teevad nad kümneid kordi vähem sõite kui meie. Selles mõttes on nad Eesti turul hetkel selgelt kordades väiksemad. Ainsa tõsisema konkurendina tunnetame Uberit, aga ka nemad on Eesti turul tunduvalt väiksemad. Eeldusel, et suudame kvaliteeditaset hoida ja tõsta, siis ilmselt konkurentide pärast me kartma ei pea.

Rääkides Eestist kui majanduskeskkonnast, mis kohalikku startup-ettevõtlust maksimaalselt toetada soovib, siis kuidas saaks riik võimestada siinseid idufirmasid nõnda, et jagamismajandusele keskendunud idufirmad saaksid eelise välisturgudele laienemisel?

Ühest küljest on Eesti hea näide riigist, kus jagamismajandus võib hästi toimida. Teisalt peaks ettevõtluskeskkonda välisinvestoritele rohkem promoma. Paljude hoiak on seotud NSV Liiduga ja nii mõnedki pelgavad oma rahaga siia tulla. Täna me näeme, et see on endiselt barjäär ning Eesti võiks oma kuvandit tõsta. Leian, et see on üks põhilisi murekohti. President teeb välismaal Eestit esindades head tööd ja nii tuleks jätkata veel aastaid.

Rääkides ühistranspordi seaduse muutmise eelnõust, mis eelmisel lugemisel vaid 25 poolthäält sai; mis on Su prognoos — kas teisel lugemisel saadakse vajalikud toetushääled kokku?

Sõltub paljuski sellest, kui palju seda korrigeeritakse. Saan hästi aru taksojuhtide seisukohast, miks nad arvavad, et see on halb. Sisuliselt pakutakse ikkagi väga sarnast teenust ja peaks olema selgemalt määratletud, mis nõuded jäävad taksodele ja millised sõidujagajatele. Praeguse seadusandluse järgi on olukord selline, et enamikul Tallinna taksojuhtidel oleks mõistlik kohe pärast seaduse jõustumist plafoonid maha võtta ja sõidujagajaks hakata, et kulusid säästa. Ma pole kindel, kas valitsus reaalselt selle läbi on mõelnud ja kas see nende jaoks aktsepteeritav on.

Mis Sa ise mõistliku lahendusena näed, milline võiks olla kuldne kesktee?

Eristamiskoht võiks olla see, et tellimused, mis tulevad läbi mobiilirakenduse, võiks olla reguleeritud ühtemoodi ja väljaspool rakendust tulevad tellimused (tänavalt) teistmoodi. Kõikidel juhtidel, kes soovivad teenindada ainult äppi kliente, on väga madalad regulatsioonid, sest tellimused on elektrooniliselt salvestatud ja arvutamine ja maksmine käib läbi äppi. Muudele tellimustele, mis tulevad tänavalt, võiks kehtida vanad taksoregulatsioonid. Enam-vähem niimoodi tõmmata seda piiri. Uus seadusandlus väga selgelt ei defineeri, kust see piir jookseb ja miks.

Kas siin pole seda ohtu, et taksofirmade esindajad ei taha siis enam Taxifyd kasutada?

Väga suurt probleemi selles ei näe, sest juhid, kes kasutavadki peamiselt mobiiliäppe, loobuvad oma taksolitsentsist ja sõidavad edasi sõidujagajana. Kulude säästmiseks. Ja juhid, kes soovivad teenindada ka tänavakliente, jätavad omale litsentsi alles.

Kui ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu läbi kukub ja hääli kokku ei saada, mis see teie jaoks muudab?

Tänane seis on selline, et oleme turuliider Eestis nii sõidujagamises kui ka taksonduses. 75 protsenti autopargist on taksod, üle 1000 juhi on Tallinnas ja kui sõidujagamine läbi ei lähe ehk otsustatakse, et on illegaalne ja tuleb lõpetada, siis me üritame muidugi suurema osa nendest juhtidest taksolitsentsi peale saada. Teiste jaoks peame selle teenuse lihtsalt sulgema, kuni see seadusandlus kunagi tuleb.

Jaga
Kommentaarid