Link kopeeritud!

Merli Üle: inimesed ei tea ise ka, kui loovad nad tegelikult on



Merli Üle: inimesed ei tea ise ka, kui loovad nad tegelikult on
Merli ÜleAjujaht

Tihti arvatakse, et heade ideede peale võivad tulla üksnes loovatel ametikohtadel töötavad inimesed. Tegelikult on kõigis peidus loov pool ning vastandid hoopis täiendavad üksteist. Milline on ideeloomeks sobiv keskkond ettevõttes, räägib intervjuus Ajujahi mentor ja Elisa äriarenduse osakonna juht Merli Üle.

Merli, töötad igapäevaselt tiimidega, kus ideede algatamine ja elluviimine on töö lahutamatu osa. Kuidas soosida ettevõttes ideede algatamist?

Organisatsioonikultuur on kõige alus. Head ideed ei teki, kui pole ettevõtte, tippjuhtkonna toetust ja mõistmist, et kõik ideed ei saa reaalsuseks üle öö. Oluline ei ole ka, kas ettevõte on suur või väike. Kõigil peaks olema mingil moel võimalik soovi korral oma mõtteid jagada. Näiteks võib väga edukalt seda teha ka mitmesaja inimesega ettevõttes. Oluline on jõuda arusaamani, et kaasates erinevate valdkondade kolleege enda ettevõttest ajurünnakutesse ja mõttetalgutele, jõuab palju efektiivsema tulemuseni, kui püsides vaid ühe harjumuspärase tiimiga äriarenduse, toodete ja teenuste täiustamisel.

Sageli arvatakse, et heade ideedega tulevad välja ainult loovatel ametikohtadel inimesed. Milline on Sinu seisukoht?

See ei ole tõsi. Selleks ei pea olema kindlasti loov inimene. Inimesed ei tea tegelikult, kui loovad nad võivad olla, seni kuni neile ei ole sellist keskkonda ja võimalust antud. Heade ideede peale võivad tulla võrguspetsialistid, IT-inimesed jne. Elisas kaasame protsessidesse erineva taustaga inimesi, et võimalikult mitmekülgseid lahendusi leida. Neid, kes üksi mingi geniaalse mõtte peale tulevad, on ehk mõni üksik sajandi jooksul. Kui panna ühte tuppa kokku erineva tausta ja mõttemallidega inimesed, hakkavad ideed elama. Soovitan seda kõigil proovida!

Meetodeid selleks on palju ja kõik muidugi ei sobi igale ettevõttele. Pole muud teha, kui katsetada ja leida endale sobivaim. Ma ei ole näinud ühtegi teooriat, mis kõigi peal toimiks. Tegelikult väga kriitiline ei olegi, millises formaadis ideid koguda. Formaati ei tasu liiga keeruliseks mõelda, parem vähem nõudeid ja infot, kuid kindlasti ei tohi ära unustada, et protsessil peab olema kindel eesmärk.

Mida teha selleks, et hea idee ei jääks ainult ideeks, vaid saaks teoks?

Peab olema omanik ja tiim, kes vastutab idee eest. Tuleb jagada vastutused – kes vastutab selle eest, et protsessiga edasi minnakse. Paigas peavad olema alustõed, mille järgi tegutseda. Üks lähenemine ideest teostuseni on küll maailmast tuntud crowdsourcing, kus vastutus on jagatud, kuid maailmakogemused näitavad pigem, et kindla eestvedajata jäävad ideed teoks tegemata.

Kas kõik ideed saavad äriks ja kas neil on üldse see eesmärk?

Kõik ideed kindlasti ärilisi tulemusi tooma ei hakka. Hea, kui ideest saab teoks 10%. Taas tuleks eelkõige paika panna eesmärk. Uute teenuste loomisel on ideedel tavaliselt äriline eesmärk. Kuid uute mõtete loomine võib kanda kavatsust, kuidas ettevõttesiseselt midagi parandada.

Samas tuleb vältida suhtumist “niikuinii kukume läbi”. Elisas oleme suunatud sellele, et ideed hakkavad ärilist edu tooma. Kui töö ei kanna vilja, tuleb seda endale kiirelt tunnistada. Ei tasu peljata ebaõnnestumist, tuleb selgitada, miks see ei töötanud ja seda kogemust ka teistega jagada. Õppetunnid on sama väärtuslikud kui see, et ideest äri sünniks. Teistega õppetundide jagamine garanteerib iga järgmise idee pidevalt kasvava tõenäosuse saada edukaks.

Nagu ütlesid, kõik ideed ei lähe käiku. Kuidas idee autorile tagasisidet anda?

Tagasisidestamiseks on mitu võimalust ja see sõltub ka idee autorist. Elisaski me alles õpime, kuidas seda kõige parem teha oleks. Võimalusel püüame idee autorit hoida kogu aeg teenuse arenduses kaasas ning seetõttu ei ole eraldi tagasiside andmine vajalik. Kui see ei ole võimalik, siis anname tagasisidet nii silmast silma suheldes kui ka meilitsi, teeme suuremas ringis ülevaateid jne. Kõige tähtsam on tagasisidet kindlasti anda ja teha seda konstruktiivselt, mitte kellegi ideed maha laites, vaid selgitusi tuues, miks üks või teine väljapakutud idee ei lähe käiku. Oluline on ka ajaline intervall. Inimeste ootus on tulemustest kuulda väga kiiresti, tihti järgmisel päeval pärast tähtaega. Mõistlik on juba varakult anda täpne ajamääratlus, millal tagasisidet oodata on.

Aga kui ideed saavad otsa? Mida teha nn ideebloki puhul?

Oma kogemusest tean, et tehnoloogiasektoris on võimalusi väga palju ja ideede vähesuse üle kurta ei saa. Pigem on meil alati ideid rohkem ja neid ei jõua realiseerida. Aga kui tundub, et ideed hakkavad otsa saama, tasub kaasata loomesse erineva taustaga inimesi.

Teiseks võiks proovida kaasata loomeprotsessi kliente. Võime mõelda, et oleme oma ala spetsialistid, kuid kliendid annavad alati väga väärtuslikku sisendit. Elisas oleme läinud seda teed, et küsime alati klientidelt nende vajaduste kohta ja hea meelega kuulame nende arvamust. Nad kasutavad seda võimalust rõõmuga.
Alati saab üle vaadata ka varem laual olnud, kuid kõrvale jäänud ideed. Sageli juhtub, et mõni idee saab küpseks paari aasta möödudes.

Kokkuvõtteks ütleb Merli, et kõik ettevõtted võiksid kasvõi korra proovida organisatsioonisiseselt eesmärgistatud ideede korjamist. See aitab kaasata töötajaid ja panna aluse paljudele uutele toodetele või teenustele, tuua ettevõttesse värsket mõtlemist ja liita inimesi tugevamalt kokku.