Link kopeeritud!

Toimiv tiim peab rääkima ühte keelt



Toimiv tiim peab rääkima ühte keelt
Ajujaht

Arukaid ja pädevaid inimesi, kes ülesandeid individuaalselt edukalt täidavad, võib juht palgata ühte ettevõttesse mitmeid. Kuidas panna aga nad tööle ühtse tiimina ning kuidas see aitab efektiivsemalt tööülesandeid lahendada?

Toimivad tiimid on kokkuhoidvamad ning täiendavad ja mõistavad üksteist paremini. Neile on tähtsad teeme-ära-suhtumine ja ühise eesmärgi nimel töötamine. Meeskonna toimima saamine on oluline juba tiimide moodustamisel, kuid ka olemasolevad võiks aeg-ajalt ikka oma sihid üle vaadata. Tasub mõelda, kuhu poole püüeldakse ja miks midagi üldse tehakse. Samuti, mis on iga tiimiliikme roll ja kuidas see mõjutab teiste tööd.

Tiim peab rääkima ühist keelt

Meeskonnatöös on üks tähtsamaid märksõnu tiimisisene suhtlus ehk see, et kõik oleks ühises infovoos ning saaksid asjadest ka ühtemoodi aru. See hõlmab näiteks, kuidas liikmed omavahel suhtlevad ja mil viisil infot vahetatakse. Aga ka seda, kas istutakse ühes ruumis koos või töötatakse erinevatest asukohtadest ning milliseid suhtluskanaleid kasutatakse (näiteks Skype või Slack jne). Iga tiim valib enda jaoks sobiva, mis nende meeskonna töömetoodikaga kõige paremini sobib. Kindlasti vajab see katsetamist ja aega, kuid selgelt välja kujunenud reeglite alusel toimib töö sujuvamalt.

Kui tiim on alles uus või koosneb erineva taustaga inimestest, siis on väga oluline, et kõik mõistaksid töötemaatikat samamoodi. See eeldab, et kõigepealt tehakse selgeks terminid ja töös ette tulevad mõisted, sest igal tööperel on oma släng, mida teised ei pruugi kohe mõista. See on tüüpiline komistuskoht, mis tiimide suhtluses võib ette tulla, kui meeskonnas on koos mitme valdkonna esindajad, kelle töös on kasutusel kindlad erialaspetsiifilised terminid. Näiteks võivad tiimi moodustada strateegid, IT-spetsialistid jne.

Kahetimõistetavusi võivad ka tekitada lihtsad igapäevased väljendid. Ilmekas näide on käepärast võtta Elisal ühest projektitiimist, kus IT-arendaja jaoks seostus klient andmebaasi kirjetega, müügijuht aga käsitleb kliendina ärikliendist ettevõtet koos kõikide klienti iseloomustavate infoväljadega. Seetõttu on ülitähtis, et uute tiimide moodustamisel räägitakse läbi ka esmapilgul triviaalsena tunduvad teemad ja viiakse kõik nn ühele lainele.

Seetõttu on eriti alguses oluline tihe omavaheline suhtlus, sest kohe on raske aimata, millised erinevad arusaamad lähtuvalt tööspetsiifikast kellegi peas peituvad. Vastasel juhul tekib kergesti olukord, kus üks räägib aiast ja teine aiaaugust ning töö tulemuslikkus kannatab.

Kõrvuta tulemused eesmärkidega

Kuidas aga töö tulemusi ja tiimi efektiivsust mõõta? Selleks tuleks ette võtta püstitatud eesmärgid ja kõrvutada need tulemustega. Kõige lihtsam on seda muidugi vaadata rahalises perspektiivis – analüüsida, kas tiimi töö on ettevõttele kasumlik. Alati peab olemas ka kvalitatiivne mõõdik ning seda nii tiimitöö rahulolu kui ka projekti sisulisel hindamisel. Näiteks teeme alati suuremate projektide lõppedes IT-arendusest tuntud retromeetodil enesehindamise. See tähendab, et kõik tiimiliikmed toovad välja asjaolud, mis läksid hästi, mida peab kordama ning ka selle, mis vajab järgnevatel kordadel parandamist. Oluline on, et alati otsustatakse, kes tegeleb kitsaskohtadega edasi, et samu vigu järgmistel kordadel vältida.

Tulevikus märksõnaks paindlikkus

Kuhu liigub tiimitöö tulevikus? Trende jälgides näeme, et veelgi suurem rõhk on paindlikkusel, seda nii asukoha, tööaja kui ka -meetodite suhtes. Vähemoluliseks muutub inimeste füüsiline paiknemine. Siin teevad juba praegu võidukäiku paljud idufirmad, häid näiteid leiab Ajujahi tiimide seastki. Viimastel aastatel on mitmed võistluse tiimid moodustatud isegi riigipiirideüleselt. Asukohast tähtsam on, et meeskondade komplekteerimisel lähtutakse sellest, et tiimi kuuluvad vajaliku kompetentsiga inimesed (olenemata nende asukohast), mitte sellest, kes on Eestis kohapeal olemas. Hästi toimivad meeskonnad töötavad edukalt ka sel viisil.

Sama põhimõtte alusel töötame ka Elisas, kus paljud töötavad kindlates projektitiimides, olenemata, kus nad ise viibivad. Meil on positiivseid näiteid sellest, kuidas mõned meie töötajad on teinud tööd näiteks Hispaaniast, olles samal ajal efektiivselt toimiva tiimi liikmed või juhtinud lausa meeskondi. Näeme ka enda ettevõttes, et aina enam eelistatakse töötada asukoha- ja ajapaindlikult.

Selliste uudsete tööviisidega kaasaminemine on juhtide jaoks järgmistel aastatel tiimide juhtimisel või moodustamisel oluline eesmärk ja väljakutse. Seda ei tohiks peljata, vaid näha kui eelist ja võimalust. Juht, kes sellise mõtteviisi järgi toimib ja selle enda kasuks tööle paneb, võib saavutada olulise konkurentsieelise – talendikad tiimiliikmed, kes suudavad üheskoos korda saata suuri tegusid!