Armastatakse ikka öelda: “Kes ei riski, see šampust ei joo.” Teisalt aga, läbimõeldud ja manageeritud risk annab ettevõtetele värbamistegevuses konkurentidest suurema võidujooksu sobivate kandidaatide ligimeelitamiseks. Ettevõtete vaheline konkurents ilmneb tänapäeval selgelt parimate talentide jahtimises. Selleks, et luua edukas värbamisprotsess, tuleb eristuda ja võtta arvesse mitmeid olulisi aspekte.

Küsimus number üks, millele peaksid tööpakkujana
töökuulutuse loomisel mõtlema – keda sa vajad enda ettevõttesse?

Tõenäoliselt on sellele kerge vastata, nimetades ametipositsiooni, keda parasjagu ettevõttesse vaja. Proovime uuesti. Millist inimest on ettevõttesse vaja nimetatud ametikohale? Kuidas defineerida rühma, kuhu soovitud inimene võiks kuuluda? Milliseid kanaleid ta kasutab, mille teel temani jõuda? Selleks, et paremini mõista, kuidas enda töökuulutust visualiseerida ja millist sõnumit seejuures kasutada, annab hea ülevaate keskmise kandidaadi persona-profiili loomine. Siinjuhul on persona isik, keda ettevõttesse soovitakse – kelle oskused, isiksus, teadmised, kogemused, taust, vanus vastavad ettevõtte ootustele. Tuleb mõelda ka sellele, millised on tema hobid, perekonnaseis, või jõuda koguni väljamõeldud nimeni. Vastasel juhul on töökuulutuse sihtgrupiks kogu Eesti rahvas ehk siis mitte keegi; ühtlasi ei jõua töökuulutuse sõnum ega visuaal õigete potentsiaalsete kandidaatideni.

Olles loonud nägemuse ja jõudnud arusaamale, millist inimest ettevõttesse soovitakse, on järgmine samm töökuulutuse formaat. Kasvavaid trende on mitmeid ja ei ole välistatud, et tulevikus ei löö traditsiooniline töökuulutus enam laineid. Tutvu järgneva kaheksa trendiga, asendamaks tavapärast töökuulutust ning meelitamaks ligi tõelisi talente enda ettevõttesse.

  1. Pildi- ehk fotokuulutus – töökuulutuse olemuse sõnumit kannab suuremal määral just foto. Kõige parem on kasutada enda või palgatud fotograafi tehtud väga hea kvaliteediga fotosid, et mitte astuda fotopankade lõksu, mil ei võta kaua aega avastamaks, et konkurendil on samasugune pildikuulutus samal ajal üleval.
  2. Tekstikuulutus – sellisel töökuulutusel on peamine rõhk tekstil, sisul. Visuaal on pigem puhas ja lähedane traditsioonilisele. Lihtsus on selle võtmesõnaks, ent oht üle pingutada on just teksti pikkusega. Töökuulutusi kujundav graafiline disainer Ann Vaida on jaganud nõu, et ühel töökuulutusel olev tekst peaks jääma vahemikku 1300–1700 tähemärki.
  3. Onepager – järjest populaarsemaks muutuv nii töökuulutuste kui ka tööotsijate CV-de visuaalsetes lahendustes. Ingliskeelne nimi väljendab, et kõik vajalik on ühel lehel ja ebavajalikku infot seal ei ole. Visuaalselt mänglevust peegeldav sisu on mõistlikult grupeeritud vastavalt alapealkirjadele või kastikestele.
  4. Video – video kujul lahendatud töökuulutus on vaieldamatult märk eristumisest ja viis, kuidas silma paista. Sel moel on võimalik lasta huvilistel erinevalt tavapärasest motivatsioonikirja saatmisest kandideerida video teel, suunates nad vastama ettevõtte enda algses töökuulutuses püstitatud küsimustele. Eestis on töötanud välja hõlpsa videolahenduse nii tööandjale kui ka kandideerijale Videolind. Videokandideerimine ei sobi muidugi igale sihtrühmale, seetõttu tulebki esmalt välja selgitada, kes on sihtrühm ja mis on selle persona isiksuseomadused – näiteks, kas keskmine raamatupidaja on valmis ennast video kaudu presenteerima või eelistab seda teha kirja teel.
  5. Mäng – suurepärane võimalus lahendada kandideerimisprotsess kaasahaaravalt ja väljakutsuvalt. Kui IT-sektori ettevõte otsib endale programmeerijat, siis on hea võimalus kirjutada enda töökuulutus koodimise keeles, mida mõistavad üksnes vähemalt heal tasemel programmeerijad. Mängu saab tuua sisse alustades videokandideerimise pildikuulutusse.
  6. Ese – nutikas võimalus on kasutada ümbritsevaid esemeid, mille teel edastada infot tööpakkumisest. Näiteks tänavakohvikul on võimalus kasutada enda kohvitopse kui infokandjaid.
  7. Sündmus – hea võimalus teha kaks ühes, korraldada meeldiv üritus nii töötajatele kui ka huvilistele, kes võiksid järgmise sammuna ettevõttesse tööle kandideerida. Olgu selleks pannkoogihommik või muul moel tutvumisõhtu. Näiteks teevad kinnisvarafirmad avatud uste päevi, kutsudes inimesi ka tutvumisüritustele. Seal saab vahetult suhelda ettevõtte esindajatega, saada osa sealsest sisekliimast, võimaluse korral ka tööruumidest ning elamuse pealekauba.
  8. Miks mitte kasutada ka eeltoodute combo't ehk kombinatsiooni. Näiteks avaldada esmalt tööportaali pildikuulutus, millega põimida videokandideerimise üleskutse.

Raadiojaam otsis sel moel müügiinimesi. Allikas: LinkedIn, Paul Petrone.

Luues eristuva ja meeldejääva töökuulutuse, võib see suure tõenäosusega pälvida üldsuse tähelepanu ning jõuda sotsiaalmeedia n-ö jagamismajanduse teel ka talentideni. Seejuures on aga oluline, et avalikku tähelepanu ei tasu karta. Mille lõksu aga ei soovitata minna – tasuta fotopangad. Tuleb jälgida, mida konkurendid teevad. Vältige konkurentidega samu reklaamlauseid, üleskutseid, visuaale, pilte töökuulutustel ning olete sammu võrra lähemal eristumiseks.

Millisel moel kõnetada inimesi aga töökuulutuse sisuliselt poolelt? CV-Online’i kevadel tehtud välkuuringutega ilmnes, et 46% vastanutest ütles, et otsis sel kevadel uut tööd, ent ainult 15% kandideeris.

Mis on see, mida kajastada töökuulutuses ja mis ajendab inimesi kandideerima?

  1. Palk. Kõige olulisem ja enim nimetatud, mida tuleks kajastada töökuulutuses, on just palganumber. Inimene soovib kohe lisaküsimusteta teada, mida ta töö eest ettevõttelt vastu saab ning alles siis panustab enda jõu-, aja- ja energiaressurssi sellesse, et täita kõiki kandideerimiseks vajalikke nõudmisi.
  2. Konkreetsus. Ei ole just parim mõte uputada töökuulutus üle töökohustuste- ja nõudmistega. Suures pildis tuleks märkida üksnes need nõudmised, mis on kõige olulisemad. Lihtsus ja konkreetsus on töökuulutuse koostamisel võtmesõnad.
  3. Asukoht. Inimestele on oluline lugeda asukoht välja kohe töökuulutusest. See annab võimaluse kohe sobilikud töökohad ebasobivatest välja sõeluda ning ei teki olukorda, kus inimene kandideerib teadmatuses mõnekümne või -saja kilomeetri kaugusel asuvasse töökohta.

Uuringust selgusid veel mitmed aspektid, mida peetakse töökuulutusel oluliseks: töö kirjeldus (sisu), tööaeg, ametinimetus, info ettevõtte kohta ja väiksemal määral juba teised aspektid.

Kartusel ei tohi lasta endas võimust võtta. Kersti Vannas tööandja brändingu agentuurist Instar julgustab tööandjaid ebaõnnestumisi enda kasuks pöörama ning neid läbi positiivse vaatevinkli kajastama. Selleks, et teiste tööandjate seast eristuda, tuleb ka tööandjal enda mugavustsoonist välja astuda. Jätkuks sama noodiga: “Kes ei riski, see šampust ei joo.”

Jaga
Kommentaarid