Ülikooliharidus tasub ennast kindlasti ära, selgub rahvusvahelise palgad.ee palgaportaali järgi. Selles analüüsis on leitud, et saavutatud haridustase on võtmetegur, mis mõjutab palga kasvu inimese eluea jooksul. Ülikoolihariduse lõpetanud töötajad teenivad keskmisest keskharidusega töötaja keskmisest kuupalgast poole võrra rohkem. Lisaks kasvab palk tunduvalt töötaja vanuse suurenedes.

Haridustase mõjutab oluliselt ka elatustaset. Uuritavatest riikidest leiti, et kõige suurema lisandväärtusega on ülikoolikraad Ungaris, kus ülikooliharidusega töötajad teenivad kuus keskmiselt kuni 69% rohkem kui keskkoolilõpetajad. Teisest küljest on madalaim hariduspõhine palgatõus Bulgaarias ja Slovakkias, kus ülikoolihariduse lõpetajad teenivad enamasti keskmisest kõigest kolmandiku võrra rohkem kui mitte-lõpetajad.

Erineva haridustasemega töötajate palkades on erinevused karjääri algusest alates. Palgaerinevus suureneb koos vanusega, kuna lõpetanute palgad suurenevad dünaamilisemalt. 35-44-aastaste vanuserühmas on see erinevus märkimisväärne. Kõrgharidusega töötajate kogu karjääri jooksul teenitud palka ei saa võrrelda keskkoolihariduse lõpetanud töötajate kogutuluga.

Ülikoolihariduse lõpetajad võivad eeldada suuremat palkade tõusu kuni 45-aastaseks saamiseni. Keskhariduse lõpetanute järk-järguline periood, kus on kõrgeima palga maksmise võimalused paremad, on lühem – ainult kuni 35-eluaastani. Seega palgatõusu vanusepiirang on kõrgkoolilõpetajate jaoks kõrgem võrreldes keskkooliharidusega töötajate jaoks. Praktikas tähendab see seda, et keskkooliharidusega töötajate palgatõus aeglustub 35-aastaseks saamisel ning ülikoolilõpetajate palgad mitte ainult ei jätka kasvamist, vaid palgatõus on ka palju suurem.
Palgad.ee on seda haridustasemele tuginevat palgatõusu erinevuste suundumust märganud kõigis jälgitavates riikides.

Töötajad kasutavad tihti palgauuringuid teabeallikana, et aidata kindlaks teha nende praegust turuväärtust seoses nende praeguse või tulevase tööga. Tee seda ka sina!

Jaga
Kommentaarid