VIDEOD | Perling ja Aas andsid õiguskomisjonile aru. Karilaid: saime hüpoteesidele kinnitust

 (108)

Peaprokurör Lavly Perling ja endine peaprokurör Norman Aas andsid täna riigikogu õiguskomisjonile aru Venemaalt saadud õigusabitaotluste sisust ja miks enamikke Briti ärimehe Bill Browderi rahapesuga seotud kaebusi menetlusse ei võetud.

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles pärast istungit, et sai kinnitust oma varasemale hüpoteesile. „Finantsinspektsioon pole olnud sel ajaperioodil oma ülesannete kõrgusel,” lausus ta ja lisas, et tunnustada saab inspektsiooni tegevust aastatel 2014-2015, kuid vahemikus 2011-2013 oleks inspektsioon pidanud Danske Banki Eesti filiaali suhtes jõulisemalt tegutsema.

Karilaiu sõnul sai prokuratuur 2012. aastal Venemaalt õigusabitaotluse, mis viitas otseselt Danske filiaali kahtlastele rahavoogudele. „Kui me paneme erinevaid mosaiigitükke kokku – Browderi avaldused, Venemaa peaprokuröri õigusabitaotlused, klassikalised finantsaruanded, mille põhjalt nägime, et mitteresidentide osakaal oli väga kõrgeks läinud – siis oleks pidanud meie ohusignaalid hakkama palju värvikamalt tööle.”

Peaprokurör Lavly Perling rääkis, et rahapesujuhtumiga seoses Venemaa poolt esitatud õigusabitaotlustes küsiti infot, mis puudutasid erinevaid kontosid ja samuti paluti inimesi üle kuulata. Perlingu sõnul osadel juhtudel kuulati inimesi üle, kuid ta märkis, et ei saa lähemalt kommenteerida, sest kontode omanike nimesid ei saa avalikustada.

Seotud lood:

„Arvan, et hetkel tuleb avalikkuse huvi kõrval silmas pidada, et on käimas kriminaalmenetlus, mida peame ka kaitsma ja kaitsma selleks, et olla selles edukad. Olen korduvalt öelnud, et me loodame aasta lõpuks anda avalikkusele rohkem vastuseid ja selgitada, mida Eesti prokuratuur ja õiguskaitsesüsteem on menetluse raames teinud ja kuhu jõudnud,” lisas Perling.

Perling selgitas ka, miks Briti ärimehe Bill Browderi rahapesukaebustest alustati vaid ühe puhul kriminaalmenetlust, kuid ka see lõpetati 2017. aastal tõendite puudumise tõttu. „Ega ainult kuriteoteate põhjal saa loota, et rahapesu asjas on võimalik sellise juhtumi kohtukõlbulikuks saamine,” ütles Perling. „Selleks, et need oleks edukad, peavad need põhinema kvaliteetsel analüüsil.”

Danske Banki septembris avaldatud raporti kohaselt liikus aastatel 2007-2015 läbi panga Eesti haru üle 200 miljardi euro, millest suur osa võis olla kahtlase taustaga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare