Meie vanade kortermajade hädad on teada: majad on energiakulukad, valede renoveerimisvõtete tõttu on rikutud hoone projekteerimisjärgne ventilatsioonisüsteem, mistõttu sisekliima on kehv.
Aastatel 1980 -1989 ehitati keskmiselt 13 500 eluruumi aastas. Masselamuehituse perioodil ei pööratud tähelepanu elamute energiakasutusele. Samuti ei pööratud tähelepanu nende hilisemale hooldusele, mistõttu kulutused elamute olukorra parandamiseks on suuremad, kui need oleks võinud olla pideva korrapärase hooldusega. Eluasemete teoreetiliseks taastuvvajaduseks loetakse ca 1% uusehitisi ja kuni 2% rekonstrueerimistegevust aastas, mida pole viimasel kümnel aastal saavutatud. Viimasel kümnel aastal on uusehitiste maht püsinud keskmiselt tasemel 0,5% elamufondist aastas.
Selleks, et tagada järgnevatel aastatel elamufondi jätkusuutlikkus, on vaja teha täiendavaid investeeringuid, et hooned kestaksid ning oleksid energiatõhusad.

„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ üks suurtest sihtidest on, et korterelamuste rekonstrueerimisega parandatakse hoonete energiatõhusust ning 50%l korterelamutest on arengukava lõpuks energiatõhususarvu klassiks C.
Kui palju see ambitsioonikas plaan maksma läheb? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna strateegilise planeerimise juhi Madis Laaniste sõnul tuleks eesmärgi saavutamiseks riiklike meetmete abil korterelamute rekonstrueerimistoetustesse panustada 40-50 miljonit eurot aastas. See rahastamismaht moodustab aga vaid 1/3 kogu vajaminevast rahast.

„Vajamineva raha peamised allikad on EL abirahad ja EL heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulud. Tulevikus tuleb allikana kaaluda riigieelarvest rahastamist või kohustuste rakendamist energiaettevõtetel toetada tarbijate tegevusi energiasäästu saavutamisel. Arengukava analüüsid näitasid ka seda, et riiklike rekonstrueerimistoetuste andmine korterelamutele on eelarvele kuluneutraalne: maksudest, mis renoveerimisprotsessi käigus tuleb ettevõtjatel ja lõpptarbijatel tasuda (tööjõumaksud, toodete ja teenuste käibemaks), laekub 1/3 ehitusmaksumusest,“ seletab Madis Laaniste.