EAL: magalarajoon üksi ei ole ERMi asukoha vääriline, planeeringuala vajab oluliselt mitmekülgsemat lähenemist
ERMis toimunud arutelu oli ajendatud ühest konkreetsest kinnisvaraarendusprojektist muuseumi külje all, kuid selle eesmärgiks oli analüüsida ERMi ümbritseva piirkonna arengut laiemalt ja pikemas ajalises perspektiivis.
Üks peamisi kitsaskohti, mida EAL praegu menetletava detailplaneeringu muudatuse juures kritiseerib, on ala ruumiline kvaliteet ja ühekülgsus. „
„Magalate ehitamise asemel tuleks kaaluda mitmekülgsemat ja terviklikumat lähenemist, kus oleksid esindatud elamud, ärid, bürood ja ühiskondlikud hooned, mida tasakaalustaks hästi läbimõeldud hoonetevaheline avalik ruum,“ lisas Koov. „Kasvava ehitussurve tingimustes peaks tegelikult iga juhtumi puhul eraldi üle küsima, kas see ikka on parim võimalik lahendus piirkonna arendamiseks? ERMi ümber toimuv võiks olla pidev arutelu ja protsess.“
EAL soovitab ERMi ümbritseva ala parima võimaliku lahenduse leidmiseks:
1. Korraldada Linnafoorum, kuhu lisaks arhitektidele oleksid kaasatud erinevate elualade esindajad. Koostatav ruumiline visioon saab aluseks edasistele planeeringutele.
2. Korraldada ideevõistlus funktsionaalsete programmide väljaselgitamiseks.
3. Korraldada arhitektuurivõistlus ERM-i lähiümbruse mahulise planeeringu lahendusvariantide leidmiseks.
ERMi ümbruse planeeringute avalik arutelu toimus 4. mail 2017 Eesti Rahva Muuseumi Hurda saalis, selles osalesid ERMi direktor Tõnis Lukas, Tartu aselinnapea Jarno Laur, Tartu vallavanem Aivar Soop, Artes Terrae planeerija Heiki Kalberg ja Tartu Ülikooli inimgeograaf Kadri Leetmaa. Arutelu modereerisid maastikuarhitekt Karin Bachmann ja arhitekt Tiit Sild (EAL).