Ehituse väärtusahela osalised ei tee ühise eesmärgi nimel tegelikku koostööd, vaid üritavad end teiste poolte eest kaitsta karmide ja põhjalike lepingutega. Ehitusprotesessiga seonduv info ei liigu osaliste vahel vabalt. Pooled kasutavad endale teadaolevat pigem ära oma huvides, mitte üldist eesmärki silmas pidades. Selle tulemusena esineb palju ümbertegemist ja ressursside raiskamist.

Väärtuslikku inimressurssi ei kasutata enamasti otstarbekalt. Teisisõnu — tehakse palju mõttetuid tegevusi. Kokkuvõtteks ei saa ehituse tellija või klient, kelleks on väga paljudel juhtudel ikkagi maksumaksja, oma raha eest parimat võimalikku tulemust. Paljud osalised ei ole olukorraga rahul ja see on ehitusturul kaasa toomas suuri muutusi. „Muutused ehitusturul on tulemas juba ressursivajadusest — suureks probleemiks Eestis on nii oskustööjõu puudus kui ka ajaressurss,“ tunnistab Hades Geodeesia OÜ juhatuse liige Tiit Hion.

Suured ehitusfirmad, mis töötavad Eestis, on näidanud häid tulemusi ja kasuminumbreid. Möödunud aasta kokkuvõtetes langesid kasumimarginaalid pea kõigil, vaatamata käivete kasvule. Põhiline kallinemine toimus tööjõu osas. Ei ole ette näha, et see tendents muutuks. Tööjõu kallinemisele aitavad kaasa suur oskustööjõu puudus, üldine kiire palgakasv ja muidugi ka Skandinaavia maade tööturgude mõju. Pole ju kellelegi saladus, et oskajad ja tegijad ehitusmehed on hinnas Soomes ja kaugemalgi. Kuna Rootsis jätkub korterelamute buum ja Norras puitmajade suur nõudlus ning nad ise ei suuda omi ehitusvajadusi enam ära mehitada, siis Eesti ehitustööjõud koos teiste Balti riikide ja Poola omadega on neile lahenduseks.

Loomulikult otsivad ka Eesti ehitusfirmad uusi turge. Fookus on enamasti lähedal asuvatele ja kõrgema hinnatasemega Soome, Rootsi ja ka Norra turgudele. Kuid selgub, et meil pole peale odava tööjõu sinna eriti midagi pakkuda. Paraku ei aita iga kord ka odavam tööjõud, sest nendes maades suudetakse oluliselt kallima tööjõuga tellijale ehitada (mitte kallima hinnaga). Ilmselt on suudetud sealmail saavutada olukord, kus töömees ei tee ühtegi liigset liigutust. Ka meie töö- ja suhtluskultuuril on Skandinaavia maadega võrreldes suur arenguruum.

Siiani pole Euroopa ehitusettevõtted Eestis eriti konkurentsi pakkunud. Nii mõnigi neist on meie hanke- ja töökultuuri sobimatuse tõttu Eestist pagenud, kuid muudatuste valguses sooviksid kindlasti taas mängu astuda. Tänu oma teistsugusele mõtteviisile ja tegelikule efektiivsusele on neil potentsiaali siin kiiresti areneda ning saada tugevaks rivaaliks kohalikele ettevõtetele.

Hades Geodeesia ootab Eesti ehitusturu suuri muudatusi ja soovib muutuvates oludes pakkuda turuosalistele senisest suuremat lisandväärtust.

Muutumas on ehitaja ja objektijuhi rollid

Hades Geodeesia OÜ juhatuse liige Andres Maremäe nendib, et tuleviku ehitusmaailmas on raudvaraks tööriistu hoidev töötaja, keda teised ehk praegused objekti- ja projektijuhid peavad toetusmeeskonnana abistama, varustades neid kõige vajalikuga, projektjoonistest ja -mudelitest materjalideni. Iseasi, millised on tööriistad, mida tuleb ehitustöölisel hoida. Väga võimalik, et need erinevad juba lähitulevikus meile tuttavatest kellust, haamrist ja mõõdulindist.

„Hadese rolli näeme tulevikus samuti toetustiimi liikmena, varustades ehitustöötajaid infoga, sest need tööd, mida praegu klientidele pakume, kaovad ilmselgelt praegusel kujul. Ehitajatel pole enam tulevikus tarvis nii palju inimesest spetsialisti abi kuivõrd abi intuitiivselt kasutatavast tehnoloogiast. Need tehnoloogilised võimalused on praegu juba turul olemas, kuid nende kasutamist julgevad proovida siiski veel üksikud innovatiivsemad ettevõtted. Uus tehnoloogia ei ole ainult lihtsamalt kasutatav ja efektiivsusele positiivne, vaid loob võimalused ka uute väärtuste pakkumiseks. Näiteks praeguste teostusjooniste asemel hakkame kasutama suurandmete ehk inglise keeles big data võimalusi, nagu laserskaneeritud punktipilvi ja vastavaid punktipilvede analüüse.

Samas toob see kaasa praegustesse ärimudelitesse mittesobivaid nähte, nagu avalikum ja objektiivsem informatsioon materjalide kulu kohta, mis on ka üks turutõrke põhjustest.

Suhtlemine muutub läbipaistvamaks ning objektiivne informatsioon, nagu materjalide kulu ja arvestamine, töötunnid, iga inimese reaalne tööpanus ning probleemid ja nende põhjused ehitusobjektil, saavad kõigile osapooltele avalikuks,“ selgitab Maremäe.

Miks? Sest uus Z-põlvkond, kes jõuab arvutimängude maailmast töömaailma, toob liitreaalsuse ja tehnoloogia kaasa ka ehitusmaailma. Ehitusmehe puhul pole oluline ainult füüsis, vaid aina enam hakatakse kasutama ajusid. Ja kui töömees hakkab ise suhtlema, infot saama ning kasutama oma töös infotehnoloogiat, peavadki objekti- ja projektijuhid hakkama tegema veidi teistsugust tööd.

„Meie soov on olla oma klientidele abiks, aidates neil saada informatsiooni neile sobilikul kujul ja sobilikes kanalites. Me ei ole enam geodeesiaettevõte, vaid ruumiinfo käitleja. Ilmselgelt jäävad alles ja meie pärusmaaks ka geodeetilised meetodid, ent nende hulk väheneb,“ ütleb Hion, lisades, et esimesena peaksid muudatused toimuma ehituskoolides, kus õppejõud peavad panema õpilased nägema ehitust kui tervikut ning õpetama neid tegema koostööd ja õppima. Tulevik on täis muudatusi ja noored peavad suutma kiirete muudatustega kohaneda.

Jaga
Kommentaarid