Link kopeeritud!

Ehituses tööõnnetuste arv vähenes - möödunud aastal juhtus 407 õnnetust



Ehituses tööõnnetuste arv vähenes - möödunud aastal juhtus 407 õnnetust
Enim toimub raskeid õnnetusi üldehitustööde käigus.Shutterstock

Kui üldine tööõnnestute trend pole Eestis rõõmustav, siis ehitussektoris suudeti möödunud aastal oma tööd ohutumalt korraldada. Ülemöödunuga võrreldes juhtus eelmisel aastal 4 õnnetust vähem. Kahjuks 8 lõppes surmaga.

Tööinspektsiooni värskest töökeskkonna uuringust selgub, et möödunud aastal teatati 5081 tööõnnetusest, millest 4036 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 1019 juhul raske kehavigastuse ning 26 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. 100 000 töötaja kohta oli seega neli töösurma. 2015. aastal lõppes surmaga 17 õnnetust. Trend pole just rõõmustav.
Varasema aastaga võrreldes on kasvanud õnnetused enamikes tegevusalades. Veidi rõõmustavamad tulemused on ehituses ja puidutööstuses. Ehituses toimus möödunud aastal 407 tööõnnetust, millest 105 olid rasked, kahjuks 8 lõppes surmaga. 2015. aastal toimus ehitussektoris 411 tööõnnetust, neist kergeid oli 288, raskeid 120 ning surmaga lõppes 3 õnnetust.

Tööõnnetused ehitussektoris

2012 – 354
2013 – 360
2014 – 365
2015 – 411
2016 – 407


Tööpinnad pole olnud ohutult paigaldatud

Ehitussektoris on peamised tööõnnetuste põhjused ikka kõrgelt kukkumine, kontrolli kaotamine käsitööriistade üle, kukkuva ehitusmaterjali või muu eseme alla jäämine. Enim toimub raskeid õnnetusi üldehitustööde käigus, kuid rohkem oli õnnetusi ka viimistluse ning katusetööde käigus.
Peamised märksõnad ehitusvaldkonna kohta on jätkuvalt samad kui varasematel aastatel – redelid, tellingud jm tööpinnad peavad olema ohutult paigaldatud ja töökorras.
Tööriistade käsitlemisega seotud õnnetusi aitab kõige paremini ära hoida töökorralduslike meetmetega, ehitusplatsidel vältida olukordi, kus ühe töötaja tegevuse või tegematuse tõttu saab kannatada teine töötaja.
Inspektorid toovad välja, et paranenud on küll turvavarustuse väljastamine töötajatele, kuid nende kasutamiseks väljaõpe on alatihti puudulik. Probleemiks on ka turvarakmete kinnituskohtade puudumine. Tööohutusplaane käsitletakse pigem formaalsete dokumentidena, mis ei kajasta konkreetse objekti olukorda. Isegi kui kunagi on koostatud ohutusplaan, siis see kandub objektilt objektile, ning tööohutusplaanis reaalseid meetmeid kukkumisohu vältimiseks ette ei nähta, ei arvestata ehitusobjekti eripära.
Paljudel juhtudel plaan ei kajasta tööetappide ajalist järjestust ja seetõttu tekivad erinevate tööandjate vahel ebakõlad. Ehitussektoris on enim viga saanuid vanusegrupis 25–34 mehed
Tegevusaladest oligi jätkuvalt suurima järelevalve all ehitussektor – 1107 kontrolliga.

Mõningad näited tööõnnetuste juhtumitest

• Laoplatsil kauba maha laadimisel kukkus 54aastane mees auto haagisest betoonpinnale;
• raskeveok põrkas kokku korvtõstukiga. 56aastane mees kukkus korvist maapinnale;
• 29aastane mees kukkus kinnitamata turvavarustuse tõttu alla hoone 7. korruselt;
• 28aastane mees kukkus teisaldatavalt tellingult, millel puudusid ettenähtud piirded;
• 24aastane mees vahetas 9 m pikkuse elektriposti otsas liinijuhtmeid, post murdus ning töötaja kukkus postiga maapinnale;
• 71aastane mees kukkus redeli vajumise tõttu ~2 m kõrguselt maapinnale;
• 27aastane mees kukkus angaari ehitusel 7 m kõrguselt;
• 62aastane mees remontis remondiboksi toodud kahveltõstukit. Tõstuk jäeti toestamata ja see vajus töötajale peale;
• 56aastane mees hukkus remonditööde käigus toimunud ammoniaagi lekke tagajärjel.
Allikas: Tööinspektsioon
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare