Viimasel neljal aastal on olukord ehitussektoris õnneks stabiliseerunud ning pankrottide arv on püsinud stabiilsena. Seda võib ka näha Creditinfo Eesti AS tehtud kokkuvõtvast statistikast.

2014. aastal pankrotistus neli suuremat ehitussektori ettevõtet: Facio Ehituse AS, HR Restauraator OÜ, Sfinks Ehitus OÜ, Balti Betoon.
Ka 2013. aastal kümnest suurimast pankrotistunud ettevõttest 7 moodustasid ehitussektoris tegutsevad ettevõtted, milleks olid Koger Projektijuhtimise AS, Räga OÜ, WindWind Eesti, Celander Ehitus OÜ, Elinord Ehitus OÜ, Estconde-E OÜ ja KXM OÜ.
Projekteerimissektoris on olukord veidi parem. Võrdluseks niipalju, et seal oli pankrotistumise tase tunduvalt madalam: pankrotistus 21 ettevõtet ehk 0,73 firmat 1000 kohta. Nendest 21st eraldi vaadatuna kitsamalt ehitusliku projekteerimise ja arhitektitöö valdkonnas pankrotistus 2016. Aastal 6 ettevõtet.
Möödunud aastal kuulutati välja näiteks projekteerimisfirma Amhold pankrot. Ettevõte võitis tegutsemisaja vältel paljusid riigihankeid ja tähtsamatest töödest võib nimetada 70 miljonit eurot maksva Tallinna vanglat, superministeeriumi hoonet Tallinnas, Rüütelkonnahoonet, uut raadiomaja.

Ebatäpsed kalkulatsioonid ja väike likviidsuspuhver

Miks tuleb ehitussektoris nii sageli pankrotte ette? Mida tehakse ettevõtetes valesti?
SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit nendib, et olukord ehitusturul on pigem jätkuvalt keeruline – avaliku sektori tellimusi on hetkeseisuga vähe ja konkurentsisurve on tugev.
„Turgu veab erasektor, aga ilma avaliku sektori tellimusteta jääb olukord keeruliseks. Marginaalid on madalad ja surve all. Kui avaliku sektori tellimusi tuleb juurde, siis võib olukord paraneda. 2017. aastal olulist paranemist oodata ei ole, pigem 2018.a. kui majanduskeskkond jääb stabiilseks,“ lisab Eerika Vaikmäe-Koit.
Kuna turul on tegijaid liiga palju, siis pankrotte ei saa välistada eelkõige väikeste ja keskmiste ettevõtete segmendis, sest nende likviidsuspuhvrid on väiksemad.

Komistuskivid

Eerika Vaikmäe-Koit toob välja mõned põhjused, mis on ehitusettevõtetes saanud komistuskiviks:
1) Teadlik alapakkumise tegemine lootuses ehituse käigus materjalide asendamise ja lisatööde kaudu projekt kasumlikuks muuta. Kui tellija on tugev ja hoiab jäika positsiooni, siis võibki projekt kahjumlikuks kujuneda.
2) Vead, ebatäpsed kalkulatsioonid pakkumise ettevalmistamise faasis – valesti eelarvestatud töö võib lõppeda suure kahjumiga.
3) Riskide maandamata jätmine ja klientide valik – ei alahinnatakse juriidilisi riske.
4) Liiga kiire laienemine – liiga palju töid korraga erinevates segmentides ja sellest tulenevad likviidsusriskid.
5) Minek välisturgudele – riskid kasvavad hüppeliselt, sest kulusid on väga keeruline prognoosida ning välisturgude eripäradega ei arvestata piisaval määral.
6) Kulude kasv (eelkõige palgasurve + hiljuti ka naftahinna tõus) – konkurentsitihe turg ei võimalda tõsta hinda lõpptarbijale.
7) Piisava likviidsuspuhvri puudumine – puhver on hädavajalik kõikide eeltoodud riskide maandamiseks.
8) Juhtimisprobleemid, kus tehakse põhjendamatuid otsuseid ja valearvestusi. Tihti on pankrotistumise põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan, mida võib selgelt pidada juhtimisprobleemiks.