„Valdav enamus küsitlusele vastanutest kinnitas, et plaanivad investeeringuid, mille põhieesmärgiks on tootmisprotsesside automatiseerimine ja efektiivistamine. See prioriteet on ka kogu töötlevas tööstuses esikohal,“ ütles kommentaariks Keijo Kohv, kes juhib Swedbankis ehitusmaterjalide tööstuse sektorit. Kui möödunud aastal plaanis efektiivsuse suurendamisse investeerida 35% sektori ettevõtetest, siis sel aastal on plaan oma tegevust tõhusamaks muuta 85% ettevõtetest.
Kuigi ehitusmaterjalide tootjate investeeringute maht on prognoosi kohaselt 15% väiksem kui mullu, on see Kohvi sõnul ootuspärane, sest aastatel 2015-2016 on sektorisse juba tehtud mahukaid investeeringuid.

Kuluefektiivsem majandamine

„Ehitusmaterjalide tootjatel on viimased aastad toonud palju väljakutseid, sest ehitusmaterjalide hinnaindeks on alates 2012. aastast langenud. Lisaks on tõusnud keskkonnatasud ja tuntav on palgasurve. Seetõttu on mõistetav ettevõtjate nägemus täiendava efektiivsuse leidmiseks,“ ütles Keijo Kohv. Möödunud aastal kasvasid tööjõukulud 4% ja müügitulu 2%.
Kohv pakkus välja, et olukorras, kus mitmeid aastaid järjest on ehitusmaterjalide hinnad langenud, on trendi murdmiseks kaks varianti: kas tõsta väljamüügihinda, mis on tõeline väljakutse igale töösturile, või korrastada sisemisi tootmisprotsesse ja minimeerida kulusid. Hetkel tegelevad töösturid tema sõnul mõlema poolega, kuid kiiremat ja tuntavamat efekti annab just kuluefektiivsem majandamine.
Küsitluse järgi plaanib 65% ettevõtetest keskmiseks käibe kasvuks tänavu umbes 5%

Vaadatakse ka uute turgude suunas

Eesti majandusele mõjub Kohvi hinnangul positiivselt, kui ettevõtjad teevad pidevat tööd tootearenduse ja müügi suunal. Ka ehitusmaterjalide sektoris on olulisel kohal eksport, mis moodustab sõltuvalt mõõdikust 35-50% sektori kogukäibest.
Tähtsaimaks ekspordi sihtturuks pidasid uuringus osalenud ettevõtjad Soomet, Rootsit ja Lätit. Möödunud aastal läks Soome turule viiendik toodangust, Rootsi ligi 15%, Lätti 9% toodangust. Läti osatähtsus on langenud, sest sealsel turul ehitusmahud langevad, möödunud aastal langes ehitusmaht 18%.
Uuteks sihtturgudeks, kuhu täna veel ei müüda, aga kuhu soovitakse müüa, olid Rootsi ja Soome kõrval Norra ning välja toodi veel näiteks Taani ja UK.

Arengu piduriks tööjõu puudus

Kui kogu tööstuses leidis peaaegu iga teine tööstur, et tööjõu puudus piirab ettevõtte arengut (enim on töötlevas tööstuses puudu headest spetsialistidest), siis ehitusmaterjalide tootjaist nimetas iga neljas ettevõtja tööjõu puudust arengut takistava tegurina. Seejuures enim tunti puudust lihttöölistest.
Uuringust selgus, et kuigi palgakasvu surve tänavu püsib, on ehitusmaterjalide tootjad oma prognoosis tagasihoidlikumad – keskmine palga kasvuprognoos on 3,5%. Välistööjõu osakaalu plaanis suurendada iga seitsmes küsitlusele vastanu. Enim toodi välja Ukraina ja Läti, kust töölisi palgata.

Murekoht on maksutõusud

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ütles uuringutulemusi kommenteerides, et üle hulga aja on tõepoolest tunda positiivset ootust nii kohaliku kui ekspordituru arengute suhtes. Eelmise aasta kogutulemused ja ka tänavuse aasta algus on näidanud kasvutrende, eriti heade tulemustega paistavad silma betoonelementide tootjad ja eksportijad, kuid mahtude kasvu on näidanud enam-vähem kõik ehitustoodete rühmad.
Murekoht on kasumlikkus, mis on olnud mitu aastat langustrendis, seda vaatamata keskkonnatasude ja muude riigimaksude, aga ka palgakulude järjepidevale iga-aastasele tõusule. Tuleviku muudavad ebakindlamaks valitsuse kavandatavad uued maksud ja maksutõusud.