Link kopeeritud!

Ehitussektor jookseb keskelt tühjaks. Kas astmeline sotsiaalmaks muudaks midagi?

 (16)

Ehitussektor jookseb keskelt tühjaks. Kas astmeline sotsiaalmaks muudaks midagi?
Mleme ehitusvaldkonnas valinud projektijuhtimise mudeli. Kõrged tööjõumaksud ei motiveeri tööjõustamist ettevõtetes.Madis Veltman

Praegu omab ehituse kogu tööhõivest kutset vaid kümnendik. Et kutsega töötajaid rohkem väärtustada, pakub ehitusettevõtete liit välja rakendada astmelist sotsiaalmaksu. Ehitusturu korrastamiseks soovitakse teisigi täiendusi nagu näiteks, et riigihangetel osaleja peab olema oma töötjatelt maksnud sotsiaalmaksu 70-80% turu keskmisest ning pakkuja peab oma tööjõududega teostama vähemalt poole töödest.

Ehitussektori üks suuri probleeme on kvalifitseeritud tööjõu nappus. Selle tagajärgi kehvema töökvaliteedi näol on tunnetanud vähemal või suuremal määral kõik. Enamik sektoris töötavatest ehitajatest ei oma erialast ettevalmistust. „Kui me koolidele ette heidame, et miks nad ei valmista piisavalt ette oskustöölisi, siis vastuseks saame, et miks teie ettevõtjad ei väärtusta kutselisi töötajaid ning miks te võtate tööle neid ehitajaid, kellel ehitusalane haridus või kutse puudub?,“ räägib Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson.
Praegu omab ehituse kogu tööhõivest kutset vaid 10%, aga tööd on vaja 100% ära teha. Tõsi, üks võimalus oleks ettevõtetel kehtestada astmepalgad ning maksta erialase ettevalmistusega inimestele kõrgemat palka. Indrek Petersoni sõnul on seda väga raske kokku leppida ja pole mingit kasu, kui mõned lepivad kokku ja ülejäänud mitte. Mis võiks selle olukorra siis lahendada?

Seotud lood:

Väiksem sotsiaalmaks kutset omava töötaja pealt

Indrek Peterson näeb siin ühe olukorda mõjutava meetmena näiteks astmelist sotsiaalmaksu. „Miks ei võiks kaaluda sellist lahendust, et kutset omava töötaja pealt oleks sotsiaalmaks näiteks 25% ja kutseta töötaja pealt 40%,“ arutleb Indrek Peterson. Mida see annaks? Ettevõttel tekiks võimalus maksta kutset omavale töötajale rohkem palka. Ka töövõtja on motiveeritud omandama mingi kutse. „Sellise meetme ulatus oleks sektoriülene, mitte ainult väheste kokkuleppijate ringis, kelle konkurentsivõime selle tulemusena ehitusturul tänu hinnakonkurentsile pigem halveneks“.
Eesti Tööandjate Keskliidu nõuniku Raul Aroni arvates on aga paremaid meetmeid, kuidas inimesi õppima motiveerida. “Esmapilgul tundub, et konkreetne maksuettepanek eeldaks suurt halduskoormust erialade vastavuse tuvastamisel, tekitaks suure tõlgendusruumi jne. Tööandjate manifestis on ettepanek muuta igasuguse koolituse tööandja poolne finantseerimine maksuvabaks. Praegu on maksuvaba ainult tööga seotud koolitus. Samuti võiks tööandjate hinnangul sotsiaalmaksust vabastada tudengite ja õpilaste praktika- ja töötasu vähemalt sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast, sest nad on ravikindlustusega niikuinii kaetud,” pakub Raul Aron välja teisi tööandjate mõtteid.
Tööandjate soovitus on kõigil õppida õppima ja muuta see harjumuseks, sest ükski teadmine, vilumus ega eriala ei pruugi homme enam kehtida ega leiba lauale tuua. Samuti annab õpivõime konkurentsieelise ja võimaluse elujärge parandada. Õpivõime eeldus on avatus ning tahtmine tunnistada, et uus ja võõras võib olla õigem või parem kui vana ja tuttav, lisab Raul Aron.

Riigihankel osaleja maksku oma töötajale 70-80% turu keskmisest palgast

Loe veel

Indrek Peterson näeb veelgi kohti, kus võiks seadustega appi tulla ehitussektori korrastamiseks.
Üks nendest valdkondadest on riigihanked ja maksude teema. „Riigihangete seadusesse peaks olema sisse kirjutatud, et pakkuja peab olema oma töötjatelt maksnud sotsiaalmaksu 70-80% turu keskmisest. „Selle kriteeriumi kehtestamine parandaks ettevõtete maksekäitumist ja vähendaks ümbrikupalkade osakaalu, mis on ehitussektoris ausa konkurentsi tagamiseks hädavajalik“. Praegu kohtame hangetel olukordi, kus kõrgema ja madalama pakkumushinna vahe on kuni kaks korda,“ ütleb Indrek Peterson.

Praegu kohtame hangetel olukordi, kus kõrgema ja madalama pakkumushinna vahe on kuni kaks korda.

Ümbrikupalkade probleem on ehitussektoris tõsine. Kui statistikat ja numbreid uurida, siis Indrek Petersoni sõnul on mõni ehitusettevõte maksnud oma töötajatele turu keskmisest kuni kolm korda väiksemaid palkasid. „Mitte ükski ehitaja turul ei tuleks sellise raha eest tööle. See oleks ebareaalne. Ja selge on see, et midagi makstakse „mustalt“ juurde,“ on liidu juht veendunud.

Ehitussektor jookseb keskelt tühjaks

Praegune seadusandlus ei toeta tööhõive tagamist ehitussektoris. „Tagajärjeks on see, et ehitussektor jookseb keskelt tühjaks. Kui kümme aastat tagasi oli mikroettevõtete osatähtsus ehituses 83%, siis praegu on see juba üle 91% . Suuri ehitusfirmasid on ikka enam-vähem samas suurusjärgus, aga keskmisi on jäänud vähemaks. Just neid, kes teevad töid oma jõududega,“ ütleb Indrek Peterson. Väikesed, 2-5 töötajaga ehitusfirmad pole aga haldussuutlikud. Tänu sellele ei suuda enam ehitusettevõtted täna ehituserialadel õppijatele piisavalt moodulipõhiseid parktikakohtasid pakkuda. Kui enamikel väikestel – ja mikroettevõtetel puuduv vajalik struktuur ja haldussuutlikkus, et õppijale nõuetekohast praktikakeskkonda pakkuda, siis paljudel suurtel ehitusettevõtetel oma ehitustöölised üldse puuduvad.

Mõni ehitusettevõte on maksnud oma töötajatele turu keskmisest kuni kolm korda väiksemaid palkasid.

Indrek Petersoni sõnul on näiteks Kesk-Euroopas riigihangetel osalevatel suuretel ettevõtetel nõue, et pakkuja peab oma tööjõududega teostama vähemalt poole töödest. Eesti selline tava (nõue) puudub ja oleks hetke turusituatsiooni silmas pidades ka ebaproportsionaalne.
„Me oleme ehitusvaldkonnas valinud projektijuhtimise mudeli. See ei motiveeri tööjõustamist ettevõtetes. Kõige suuremad riskid ettevõtjale seotud tööjõuga, sest tööjõuga seotud maksud on kõrged. Ettevõtjad ei ole piisavalt motiveeritud ehitustöölistele töökohtade loomisest oma ettevõttes,“ räägib Indrek Peterson.
Nii ongi praegu sektoris tekkinud suured ja tugevad peatöövõtjad, siis kiht inseneribüroosid, kes väiksematelt ostavad ja suurematele müüvad ning alltöövõtjad ja alltöövõtja alltöövõtjad. „Konkurents allpool on väga tihe. Kui mitu kihti on oma kasumimarginali ära võtnud, siis tuleb ahela viimastel otsida lahendusi, kuidas hakkama saada,“ ütleb Indrek Peterson.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare