Link kopeeritud!

Hakkad fassaadile voodrit panema? Leia õiged voodrilauad ja sobiv paigaldusviis

 (3)

Hakkad fassaadile voodrit panema? Leia õiged voodrilauad ja sobiv paigaldusviis
Shutterstock

Kvaliteetsest voodrilauast algab puitmaja fassaadi vastupidavus ning nägusus. Järgnevalt mõned nõuanded hea voodrilaua valimiseks ja õigeks paigaldamiseks.

Välisvoodrilaua pind võiks olla peensaetud või karestatud, nii püsib värv sellel kauem. Hööveldamata laua eelis hööveldatu ees on see, et kareda pinnaga saelauad imavad puiduviimistlusvahendeid paremini kui hööveldatud lauad. Hööveldades tekib puidu pinnale löögiefekt, puidu pind muutub tihedaks ja laud ei seo kaitsevahendeid nii hästi kui hööveldamata laud.
Kui eelistatakse hööveldatud laudu, siis voodrilauad võiksid olla hööveldatud südamiku poolelt, siis ei teki olukorda, kus laua servad hakkavad servast üles tõusma, vaid puit hoopis tiheneb kõmmeldudes (puidu ristlõike kuju muutumisel).
Hööveldatud laudade toonimine puiduõli või -peitsiga toob puidu tekstuuri paremini esile. Aja jooksul muudab puit ka värvi: mänd tumeneb ja kuusk muutub kollaseks. Puidu naturaalset tooni aitab kauem säilitada UV-kiirgusele kindel lakk.
Kõiki voodrilaudu võiks viimistleda enne paigaldamist, et laudade kuivamise ja ahenemise korral ei ilmuks sulundisoonest esile viimistlemata jooni.
Mida paksem puit valida välisvoodriks, seda paremini peab see vastu õhuniiskuse muutumisele ning hoone hooldusvajadus väheneb märgatavalt. Seega võiks valida võimalikult paksu laua (soovitatavalt 28 mm), mis kergelt ei pragune ega lõhene. Soomlaste standardi RYL2000 soovituse kohaselt peaks kuni 120 mm laiuse laua minimaalne paksus olema 21 mm ja üle 150 mm laiuse laua puhul 28 mm.

Loe veel

Seotud lood:

Eelista kuusepuitu

Fassaadivooderduseks on soovitav kasutada kuusepuitu. Kuusepuit imab männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väiksemad. Voodrilaudade kvaliteedi hindamisel on määravaks ka puidus esinevad oksad.
Sisevoodrilauad valmistatakse peamiselt männi või kuuse saematerjalist, siseseinte laudiseks sobivad ka lehtpuust (haavast, lepast, kasest jne) lõigatud lauad.
Voodrilaudade tagakülgedele tehakse pikisuunalised sooned, mille paksus on 1/4–1/3 laua paksusest soone kohal. Need sooned vähendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi.
Välisvoodrilaudade niiskus ei tohiks ületada 20%, värvimise ajal peaks see olema 15-18%.

Vertikaalne või horisontaalne?

Välisvooder võib olla vertikaalne, horisontaalne või kaldne. Viimast varianti kasutatakse vaid fassaadi mitmekesistamiseks ja üsna harva. Üldiselt soovitatakse ühel fassaadil kasutada kas horisontaal- või vertikaallaudist. Nende kasutamine koos nõuab tavaliselt keerukaid lahendusi, kuid näiteks mitmekorruselise maja puhul, kus fassaad vajaks liigendamist, ei maksaks seda varianti karta.
Laudade kinnitamisel seina peaks südamiku pool jääma väljapoole ja vertikaallaudise puhul aastarõngaste suund allapoole. Südamikupoolega saab muidugi arvestada vaid kaaslaudise korral, profiili kasutamisel peab seda silmas pidama juba laudade hööveldamisel. Kõmmeldumise suhtes stabiilsemad on täispunnlauad, mille liitekohad püsivad hästi paigas. Poolpunnlaudade puhul on oht, et kui laud satub seina südamiku pool sissepoole, võivad laua alumised servad üles kõmmelduda.

Miks mitte vineerist fassaad?

Kes soovib kasutada välisvoodriks vineeri, siis selle paksus peaks olema vähemalt 12 mm; 9 mm vineeri puhul tuleb roovi sammu vähendada 600 mm-lt 400 mm-le. Tahvlid kinnitatakse igast servast ca 150 mm ja keskelt umbes 300 mm vahedega.
Tahvlite vahelise pilu laius peab olema vähemalt 1-3 mm. Tuulutusvahe (ülalt ja alt vähemalt 25 mm) on vineeri kasutamisel eriti oluline, sest liim muudab vineeri veeauru läbilaskvuse peaaegu olematuks. Väliskihis paigutatakse vineer puidukiud püstasendis.

Allikana kasutatud puumarket.ee, nokitse.ee materjale.

Shutterstock

LAUDISTE TÜÜBID

Rõhtlaudise tüübid


Ülekattelaudise alumisele lauale annab kalde serva alla naelutatav liist. Selliselt laudiselt voolab vesi hästi maha. Kui ühe laua serv katab teist lauda vähemalt 2,5 cm võrra, on vooder ka tuulekindel. Võib olla kas profileeritud või profileerimata laudadest.
Sulundlaudis võib olla kas pool- või täispunnlaudadest. Kui juhtub, et lauad paigaldatakse kogemata seina südamikupool sissepoole, on poolpunn-laudade puhul oht, et nende alumised servad kõmmelduvad üles ning vooder hakkab tuult läbi laskma. Täispunn-laudisel see võimalus puudub ning ta püsib tihedana.
Sindellaudis on oma tiheduselt võrreldav sulundlaudisega. Sarnaselt ülekattelaudisega voolab vesi ka sellelt hästi maha. Sindellaudis on siiski üsna erandlik nähtus.

Püstlaudise tüübid

Külg-külje kõrval laudis. Kõmmeldumise vältimiseks on lauad üksteisega seotud punnide abil. Laudade vahed täidetakse kitiga.
Katteliistuga laudise ilmumise tingis külg-külje kõrval laudise ebapiisav tihedus. Siin paigutatakse naaberlaudade vahelise pilu peale kitsas liist. Sellist laudist võib kasutada ka „liistud allpool“ variandina. Enne katteliistude paigaldamist tuleks alumised lauad värvida või kruntida, sest nii välditakse mädaniku teket.
Kaaslaudis ehk pealistiklaudis tehakse tavaliselt saelaudadest, paigutades need teineteise peale. Ka siin tuleks alumised lauad eelnevalt värvida.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare