Kaart püsti hoidvad trossid on aga juba veerand sajandit tagasi parim enne kuupäeva ületanud. Kõlab üsna hirmutavalt. Õnneks on laulukaare tervise võtnud südameasjaks ehitusteadlane ja ehitusinsener Karl Õiger. Tema juhtimisel on selgunud, et trossid peavad veel kümmekond aastat vastu.
Sootuks teine lugu on puitpaneelidega, mida näeme kaare all seistes. Seal on mädanik end söönud läbi pealmiste laudade ning laienenud ka katuse alla. Sestap võetakse sel aasta pärast suurt pidu laulukaarel "nahk maha", kui laenata projekteerija sõnu.
TTÜ ehitusteaduskonna laboris testitakse aga uut lahendust. See on puitpaneelidest katusekate ristkihtnaelpuit koorikuga.
"Selle tõttu me pidime selle mudeli tegema, n.ö ühe võrgu silma ulatuses. Ja et siis vaadata, kuidas ta koorumisel käitub," selgitab Karl Õiger, TTÜ ehitusteadlane.
Ühele laudade kihile naelutatakse risti peale teine kiht laudu. Kolmas kiht laudu naelutatakse eelmise kahe peale diagonaalis. TTÜ laboris ongi imiteeritud üht laulukaare võrgusilma, et mõista, kuidas koorik näiteks umbes kolmele tonnile sulalumele vastu peaks.
Karl Õiger selgitab, et puitkoorikule pannakse koormus, mis jäljendab näiteks sulalume raskust. Tunni aja jooksul vaadatakse, kas see deformeerub pinge all. Spetsiaalsete seadmetega mõõdetakse mõju ning selgub, et ristkiht naelpuit kate peab koormusele igati hästi vastu.
Mõõtetulemused ütlevad, et raskused avaldavad paneelile piisavalt vähe mõju. Õiger julgeb lõppanalüüsi ootamata öelda, et suure tõenäosusega läheb lahendus ka päriselt käiku.
Pikemalt loe ja vaata novaator.err.ee