Link kopeeritud!

Kuidas valida sisevoodrilauda? Kas viimistleda ise või eelistada tööstuslikult värvitud laudu?



Kuidas valida sisevoodrilauda? Kas viimistleda ise või eelistada tööstuslikult värvitud laudu?
Shutterstock

Sisevoodri valimisel tuleb arvestada hoone arhitektuuri ja asukohaga, samuti voodrilaua kuju, paksuse ja laiusega. Samuti tuleks varakult mõelda ka viimistluse peale.

Puuliigi valikul tuleks silmas pidada kuuse ja männi puidu erinevaid omadusi. Männipuit on tumedama, punaka tooniga ja muutub aja jooksul ning UV-kiirguse toimel veelgi tumedamaks. Männi lüli- ja maltspuidu toonide erinevusest on männipuidule iseloomulik kirju ja vahelduva laiusega punane-kollane muster.
Mänd sobib kasutamiseks naturaalsel kujul või valge poolläbipaistva pinnaviimistlusega hästi suurematesse või valgusküllastesse ruumidesse, kus tema tume toon ei mõju rõhuvalt. Samuti on männi puit sobilik katva pinnavärviga värvimiseks, sest männi oksad on väiksema tihedusega ning seetõttu ei lõhene kuivatusprotsessi käigus ja hilisemal töötlemisel. Sellest tulenevalt on peale katva pinnavärviga värvimist männi sisevoodrilauas oluliselt vähem silmatorkavaid pinnadefekte.
Kuusepuit on heledama tooniga ja säilitab oma tooni ka pikema aja vältel, kolletudes ainult vähesel määral. Oksasus on tihedam kui männil, kuid oksad on toonilt neutraalsed, väiksemad, surnud ning kooroksi on väga vähe või pole üldse.
Kuusk on hele puit ning sobib naturaalsel kujul või valge poolläbipaistva pinnaviimistlusega hästi ka väikestesse või hämaramatesse ruumidesse. Kuna kuusepuidule on iseloomulikud kuivamislõhed okstes, siis ei sobi kuuse sisevoodrilaud katva pinnavärviga värvimiseks, sest okste kuivamislõhed võimenduvad katva pinnavärvi all veelgi rohkem.

Loe veel

Seotud lood:

Mida paksem, seda stabiilsem

Voodrilaua kuju ehk profiil tuleks valida lähtuvalt hoone arhitektuurist ja kasutuskohast. Voodrilaud sobib kasutamiseks nii laes, kui ka seinal. Sageli kaetakse voodrilauaga vaid üks terve sein või pool seina kõrgusest, et lisada sisekujundusele aktsenti. Neutraalsema ja tagasihoidlikuma tulemuse annab faasitud servadega sisevoodrilaud, kus kahe laua kokkupanemisel jääb nende vahele vaid väike faas.
Voodrilaua paksuse osas peitub lihtne tõdemus – mida paksem on sisevoodrilaud, seda ühtlasem on tema niiskusrežiim. Seega on ka paksema sisevoodrilauaga viimistletud pinnad stabiilsemad. Põhjamaiste standardite järgi on sisevoodrilaua soovituslik minimaalne paksus 14-15 mm, eriti niiskete ruumide vooderdamisel.
Võib kasutada ka õhemat, populaarsemat ja odavamat 9 -12 mm sisevoodrilauda, kuid tuleb arvestada võimaliku suurema riskiga sagedasematest ja suurematest mahumuutustest tingitud probleemide tekkeks. Samuti on varieeruv ka sisevoodrilaua laius.
Kitsama laua plussiks on väiksem kõmmeldumise ja lõhenemise risk ekspluatatsiooni käigus. Mida laiem laud, seda suurem on risk, et see peale paigaldamist õhurežiimi muutuste tõttu ruumis kõmmeldub ja lõheneb. Risk kõmmeldumisele ja lõhenemisele on väga madal ka laia lamellidest kokku liimitud sisevoodri puhul.

Tööstuslikult viimistletud voodrilaua plussid ja miinused

Tööstuslikult värvitud voodrilaua tootmine toimub siseruumides, kus on loodud selleks vajalik tolmuvaba, ühtlase temperatuuriga ja õhuniiskusega keskkond. Viimistlusvahendid kantakse pinnale tootja poolt ette antud juhiste järgi alati kahes pinnakihis ja ettenähtud kihipaksustega ning selleks kasutatakse värvitootjate poolt heaks kiidetud pinnaviimistluse süsteeme. Sellega tagatakse kvaliteetne ja vastupidav lõpptulemus.
Lisaks tehakse sisevoodrilaua tööstuslikul viimistlemisel kahe pinnakihi vahel alati ka vahelihvimine, mis võrreldes objektil käsitsi viimistlemisega tagab oluliselt kvaliteetsema lõpptulemuse.
Isetegemise suureks miinuseks on see, et objektil värvides ei saa tagada värvikihi ühtlast paksust ja kuivamist. Ka hinna poolest on tööstuslikult värvitud lauad odavamad isetehtust, sest tootjad kasutavad tööstuslikke värve, mis on tänu suurtele ostukogustele oluliselt odavamad käsimüügi värvidest ning tööjõukulu ühiku kohta on tänu efektiivsele ja mehhaniseeritud tootmisele (värvikambrid) oluliselt madalam.
Miinuseks võib pidada aga nii öelda optimaalset kogust. Tööstuslikul värvimisel on majanduslikult mõistlik kogus nii värvi toonimise kui masinate häälestamise mõistes ca 50 – 100 m2 värvimist ühe tooniga. Alla selle koguse on tööstuslik värvimine tootja jaoks ebaratsionaalne ja tülikas ning seetõttu ka hind kallim.
Värvitooni valimisel tuleb arvestada, et värvikaardil olev toon erineb vähemal või suuremal määral alati lõpptulemusest. Värvikaardiks on enamasti paberile trükitud trükivärv, mis erineb oma läikeastmes ja valguse murdumise omadustes puidule kantud hilisemast värvitoonist.
Üldiselt on võimalik tellida ka ühe kihiga viimistletud materjali ning vajadusel saab peale paigaldamist seinas teise kihiga tooni parandada.

Voodrilauad tuleb õigesti ladustada

Materjali ladustamisel ehitusobjektile tuleb üle vaadata puidupaki kattekile ja veenduda, et selles ei oleks auke ega muid vigastusi. Välistingimustes ladustades peab pakikile katma paki pealse ja kõik neli külge, et vältida niiskuse sattumist pakki nii pealt kui külgedelt ja kaitsta materjali ka UV-kiirguse eest.
Puidupaki alla tuleb jätta aluspuid kasutades piisav õhutusvahe. Kindlasti ei tohiks materjal olla otseses kokkupuutes maapinnaga, soovitatav õhuvahe võiks olla ca 150 mm. Vältimaks kuivamise või liigniiskuse poolt põhjustatud pragunemist ja mahumuutuseid peale paigaldust, peab niiskusesisaldus ja temperatuur sisevoodris paigaldamise hetkel olema kohanenud siseruumides esineva niiskuse ja temperatuuriga. Seepärast tuleks paigaldamisele eelnevalt lasta sisevoodril seista ruumis, kuhu materjal on plaanis paigaldada, minimaalselt 2 nädalat. Selle tulemusena kohaneb voodrilaud enne paigaldust ruumi sisekliimaga.
Allikas: Puumarket

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare