Liikudes ringi Euroopa lõunaosas, näiteks Kreekas, torkab silma kummaline ehitusstiil. Majad on justkui poolikud – traatvardad on katustel püsti nagu ootaks kohe teise korruse peale ehitamist. Mingit ehitustegevust aga ei toimu, majas sees käib vilgas elu. Mida selline lahendus peaks tähendama? Kas nii tahetakse jätta mugav ning kiire võimalus järgmisele põlvkonnale ehitada teine korrus peale? Samas, kas kümneid aastaid katuselt välja turritavad vardad lõpuks ära ei roosteta ning hoopiski kogu maja konstruktsiooni ei kahjusta?
Uurime, mida arvab meie ehitusekspert kummalisest ehitusstiilist.
Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimees Teet Sepaste nendib, et sarnast ehituslikku käitumist esineb ka Balkani poolsaarel, Serbias ja Albaanias, aga ka Egiptuses. „Peamine põhjus on siin maksude optimeerimine. Selliseid maju käsitletakse lõpetamata ehitusena ja see mõjutab tõenäoliselt vastavates riikides kinnisvaramaksu või kasutusloa lõivu. Praktikas on vajaduse tekkimisel ka korruseid peale ehitatud ning kusagil selgitati, et iga põlvkond elab oma korrusel ja vanus väheneb alt üles. Egiptuses on taolise ehitusviisiga liiale mindud ja on esinenud ka varinguid,“ seletab Teet Sepaste.
Ehitusekspert teab rääkida, et näiteks Poolas on eramud ehitatud nii, et esimene korrus on vormistatud ärikorrusena, mis on ka enam-vähem sellisena välja ehitatud. Selle peal paikneb siis 2-3 elukorrust. Tavaliselt on maja või aia peal ka mingi reklaam, et hoones midagi müüakse või mingit teenust väidetavalt osutatakse. Selline käitumine on samuti peamisel maksude optimeerimiseks, mitte et poolakad oleks kõik üliettevõtlikud inimesed.
Nn pooleliolevates majades käib Kreekas vilgas elu.

Rahvastikuregistri ja ehitisregistri andmete võrdlus toob tõe päevavalgele

„Roostes varraste jätkamine on küsitav, kuid see sõltub näiteks ristlõike tagavarast. Kuidas neid puhastatakse või jätkatakse, minul informatsioon puudub. Eestis õnneks ei jäeta traate välja ja osalisi kasutuslube eramajadele ka ei väljastata üldjuhul. Meil jäetakse kasutusluba sageli lihtsalt taotlemata. Tihti ei järgita ehitusprojekti ning pole korralikku projektigi. Ei taheta vormistata ka muudatusi, mis teevad kasutusloa taotlemise keeruliseks ja aeganõudvaks,“ kirjeldab spetsialist olukorda Eestis.
Varem ei olnud kohalikul omavalitsusel võimalik tõendada, et hoone on valmis ja tuleb kasutusluba taotleda. Nüüd annab sellise võimaluse rahvastikuregister. Isikute elukohaandmeid saab võrrelda ehitisregistri andmetega. Näiteks kohalike omavalitsuste valmiste käigus inimesed deklareerivad oma elukoha, millest sõltub nende valmisringkond. Kui isiku poolt deklareeritud elukohal (majal) puudub kasutusluba, saab kohalik omavalitsus alustada menetlust.