Kuulus sadulakujuline rippkatus
Alar Kotli võiduprojekt oli maailmapraktikas ainulaadne ning selle tehniline lahendus tekitas arhitektis kõhklusi. Seetõttu pöördus Kotli Tallinna Polütehnilise Instituudi professor Heinrich Laulu poole. Professor Laul jõudis järeldusele, et sellise konstruktsiooni ehitamine on teoreetiliselt võimalik.
Projekteerimiseks oli siiski vaja läbi viia hulk katsetusi. Selleks ehitati kõlaekraani mudel mõõdus 1:25. Valmistatud mudel oli laululava prototüüp, mille abil sai määrata kaarte ja trosside sisejõudu ning selgitada konstruktsiooni stabiilsust.
Mudel ununes pea viiekümneks aastaks ning leiti 2010. aastal TTÜ endisest materjalilaborist Koplis. Mudel restaureeriti ennistuskojas Kanut. Kõlaekraani originaal-katsemudel kuulub nüüd TTÜ Muuseumi kogusse.
Kõlaekraan on laululava akustiline varikatus-ekraan. Akustilise kõlaekraani eesmärk on tõsta helitaset lauljate pea kohal ning pakkuda seega lauljale võimalikult palju toetust. Vabaõhu tingimustes laul hajub ning kogu helienergia kahaneb kiiresti. Helitaset on võimalik tõsta lauljate pea kohal asuva akustilise ekraani abil, sest helienergia ümber laulja pea ei jaotu ühtlaselt, vaid levib intensiivsemalt ette, kõrvale ja üles.
Tallinna laululava kõlaekraani kavandamise aegu ilmusidki maailma ehituspraktikasse esimesed kaasaegsed rippkatused. Laululava pakkus ka meie ehitusteadlastele palju põnevat uurimistööd hiljemgi ning töötati välja metoodika, mis võimaldab arvesse võtta trossidevõrgu ja kontuuri koostööd. Lisaks sadulakujulisele võrkrippkatusele koostati metoodika üksikkaabli ja kahest kaablist moodustatud eelpingestatud tasapinnalise konstruktsiooni arvutamiseks.
Laululava on kui plastiline skulptuur
Lava ümbritsevad külgseinad ja kaarjas tagasein. Esimese korruse ulatuses on laotud paekiviseinad. Lava moodustub viiekümnest kaarduvast betoonastmest, millel on puidust vaheastmed. Vaheastmeid on võimalik kasutada istepinkidena. Lava on mõeldud 15 000 lauljale või 7000 pealtvaatajale.
Laululava tehnilist seisundit on aastakümnete jooksul kontrollitud ja tehtud ka remonte. Enne 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupidu asendati katuse pehkinud puitelemendid. 2012-2013 teostati TTÜ eestvedamisel laululava geomeetria skaneerimine, nii suvel kui ka talvel, et hinnata suure lumekoormuse mõjusid. Skaneerimise tulemusel saab üsna täpselt määrata akustilise ekraani-katuse suurest lumekoormusest põhjustatud tegelikke paigutisi-deformatsioone, st kuidas konstruktsioon koormamisel käitub. Tallinna laululava kõlaekraani deformatsioonide uuringu viis maapealse laserskaneerimise alusel läbi ehitusteaduskonna doktorant Tarvo Mill.
