„Remondiks läheb järgmise aasta sügisel,“ ütleb Tallinna Lauluväljaku SA juht Riho Rõõmus. Nad oleks olnud valmis alustama laulukaare remondiga juba sel sügisel, kuid lükkasid selle välisministeeriumi ja riigikantselei palvel aasta võrra edasi.
„EL-i eesistumisüritustega seoses on Eestis palju üritusi ja külalisi, kes tahavad näha meie lauluväljakut ja seepärast otsustasime alustada remondiga aasta hiljem,“ selgitab Rõõmus.
Riho Rõõmus on veendunud, et talvega saadakse laulukaare remondiga ühele poole ja 150. aasta möödumist esimesest laulupeost tähistatakse 2019. aasta suvel uhkelt juba renoveeritud laulukaare all. „Laulukaarel ei ole keerulisi trasse ega kanalisatsiooniühendusi. Ainsaks takistuseks võib saada ilmastik, kuid tänapäeval ehitatakse kõrgeid ja keerulisi maju ka talvel,“ nendib Rõõmus.

Linn ja riik panustavad rahaliselt võrdselt

Tema sõnul on linn ja riik leppinud kokku laulukaare remondi ühises rahastamises võrdses osas ja praegu käivad läbirääkimised, et see suuline kokkulepe kirjalikult fikseerida.
Vahetult enne sellesuvist laulupidu käiakse kogu laulukaar tõstukiga üle ja vaadatakse kõik lauad ja sektorid laudises üle. Sama tehakse ka järgmisel kevadel enne suviste ürituste algust.
Laulukaare kapitaalremondiprojekti teeb EstKONSULT OÜ ja selle tähtaeg on kohe juulis. Siis selgub ka ehituse indikatsioonhind. Ehitushange on plaanis teha aasta lõpus ning siis saab teada ehituse lõpliku hinna.

Ristkihtnaelpuitkoorik ja plekk merepoolsel küljel

Tallinna lauluväljaku laulukaare remondil kasutatakse sama meetodit, mida kasutati Tartu laululava ehitusel – ristkihtnaelpuitkoorikut puitlaudisel. Tallinna laulukaart hakkab merepoolsel küljel katma plekk.
„Puitkoorik võimaldab koormust üle kanda ja annab jäikust juurde,“ selgitab ehitusteadlane ja -insener Karl Õiger. „Koormuse kannab üle nii trosside võrk kui ka puitkoorik – pool ühele ja pool teisele poole. Samuti annab koorik trossivõrgule nihkejäikust ning seda on päris lihtne teha,“ seletab spetsialist ehitustehnoloogiat.
Kolmekihilise kooriku moodustab ristkihtpuitplaat, mis on Õigeri sõnul puitkonstruktsiooni osas tänapäeval kõige kuumem ja moodsam materjal. Neist tehakse suuri paneele, mille paksus on üle 40 cm ja praegu käib linnade vahel võistlus, kes suudab ehitada neist paneelidest kõige kõrgema puithoone. Ühele laudade kihile naelutatakse risti peale teine kiht laudu. Kolmas kiht laudu naelutatakse eelmise kahe peale diagonaalis.
Ristkihtpuidu tootmiseks on kaks võimalus: kas liim- või naelpuit. Liimpuidu paneeli kihid on omavahel kokku liimitud ja vaakumiga kokku surutud. Vaakumi survel jäävad liimi vuugid minimaalsed ja ühtlased.
Ristkihtnaelpuidu puhul surutakse puidukihid naelutades kokku. Karl Õiger eelistab naelpuitu ja peab seda laulukaare kooriku tegemiseks kõige sobivamaks.
Õigeri sõnul on laulukaare puitosad pidanud ilmastikuoludele vastu juba 55 aastat. Läbijookse on olnud, aga mitte väga ulatuslikke. „Midagi väga erilist seal seni ei ole juhtunud, eriline oleks siis, kui see kaar kolme aastaga läbi läheks,“ ütleb Õiger.

Lauluväljaku raadiotorn just sai  nüüdisaegse värske ilme. Paari aasta pärast näeme ka uut laulukaart.