Riigi ehitusfirmade liidu juht Eliav Ben Shimon ütles, et kogu protsess võib aega võtta neli kuni viis aastat, sest kõik pakkumised peavad läbima bürokraatliku protseduuri. Ta lisas, et pakkumisi tuleb peamiselt vähem atraktiivsetesse piirkondadesse ning seega saab oluliselt mõjutatud nõutumate piirkodade turg.

Taskukohase kinnisvara puudus on poliitiliselt plahvatusohtlik teema. Seda alates 2011. aastast, kui inimesed hakkasid tänavatel elukalliduse tõttu protestima. Suure tõuke nendeks andsid just inimesed, kel oli raskusi kinnisvaraturul. Pärast seda on erinevad valitsused lubanud teemaga tõsiselt tegeleda.

Ben Shimon ütleb aga, et hinnad on praegu stabiliseerunud. Kasv on aga endine. Seda nendib ka Ben Shimon.

Rahandusminister Moshe Kahlon ütleb, et 15 000 korterit on mõeldud neile, kes alles kinnisvaraturule sisenevad. Nad saavad turuhindadelt allahindlust.

Eelmisel nädalal oli juba selge 10 000 inimese nimi, kes loteriiga on allahindluse saanud. Neile lisandub inimesi iga päev. „Kinnisvaraturg on maha jahtunud, sest noored on juba ammu teadnud, et see on tulemas," ütles minister.

Valitus on tegemas muudki. Näiteks on kehtestatud maksutõus alates kolmandast kodust, mis peaks eemal hoidma investoreid. Selle üle vaieldakse veel kohtus.

Eksperdid arvavad, et kui turg hakkab kukkuma, siis sellised valitsuse meetmed lükkavad seda veel kiiremini mäest alla kuristiku poole. Laenude intressimäärad on samuti tõusmas.

Seis võib muutuda päris kriitiliseks, kui valitsus oma plaanidest ei loobu:

„Kui turg hakkab kukkuma, siis peaksid nad tegema hoopis vastupidiseid samme sellele, mida nad täna teevad," ütles üks ekspert.

Iisraeli majandusele on kinnisvarasektor väga oluline. Riigi SKT-st moodustab see lausa 19 protsenti. Pangad on praegu veel heas seisus, aga kui hinnad kukuvad 25 protsenti või enam, siis võib minna tõsiseks jamaks.

Nagu Eestiski, räägitakse ka Iisraelis sellest, et tegelikult on kõrgete hindade ja taskukohase kinnisvara vähesuse taga suur sissetulekute ebavõrdsus ja väike tootlikkus. Valitsus peaks raha panema infrastruktuuri ja haridusse. Praegune plaan aga ei tööta.

„See maksab valitsusele väga palju raha erinevate maksusoodustuste ja toetuste tõttu. Lõpuks võidavad sellest ikkagi vaid investorid," ütles üks asjatundja.