Maakeldri võib ise ehitada tavalistest telliskividest või ehitusplokkidest. Kui see tundub liiga keeruline ja aeganõudev ettevõtmine, siis saab osta valmis maakeldri. Mitmeid firmad pakuvad betoonmoodulitest valmistooteid.
Uurime spetsialistilt, kas ja millised piirangud on maakeldri rajamisel ja mida tasub siinjuures tähele panna?
Üldjuhul pinnase osas mingeid erilisi ettekirjutisi pole, kuigi otse sohu ja rappa seda ehitada ei saa ega polegi mõistlik. „Keldri asukoha valikul tuleks otsida kuivem ja varjulisem koht krundil. Sisuliselt on võimalik keldrit paigaldada igat sorti pinnasesse, kuid alati põhjavee tasemest kõrgemale. Kui pinnas on väga niiske ja dreenib vett halvasti, siis tasuks rajada keldri ümber drenaaž. Parim pinnas on siiski liiv, mis on juba loodsulikult tihendatud ja samuti puudub liigniiskuse oht,“ seletab Rauno Oja Revonia Keldrikojast.
Kas maakeldri rajamisel on oluline jälgida ka ilmakaari? Rauno Oja sõnul on soovituslik ilmakaar keldri sissekäigule põhi. Seda sellepärast, et varjata keldrit päevase intensiivse päikesevalguse eest. „Sageli läheb see vastuollu olemasoleva koduarhitektuuriga ja kelder tuleb rajada siiski suunaga lõunasse. Selle probleemi puhul aitab olukorda leevendada, kui varjata keldri sissekäik taimestiku või varikatusega. Paljud keldrid, mis on ca 100 aastat vanad, on samuti suunaga lõunasse ja nende puhul kasutatud eelmainitud lahendust,“ annab Rauno Oja nõu.
Maakeldri rajamise üks olulisemaid küsimusi on, kui sügavale peaks selle paigutama?
Spetsialisti sõnul sõltub keldri sügavus konkreetsest maapinnast. Arvatakse, et keldri temperatuur sõltub ainuüksi sügavusest, kuid tegelikult on tegureid natuke rohkem. „Maapealne kelder, mille all asub paekivim, on näiteks väga hea ja stabiilse temperatuuriga. Samuti mõjutavad temperatuuri maa-alused allikad. Hea keldri temperatuur on talvel 3-8 ja suvel 7-12 kraadi,“ ütleb Rauno Oja.

Keldri põrandat ei tohi hüdroisoleerida

Maakelder kaetakse mullakihiga. Kuna keldritele lisatakse tänapäeval täiendav soojusisolatsioon 100 mm, siis piisab keldrile minimaalselt 700 mm paksusest pinnasekihist.
Kui vanasti kasutati turvast ja saepuru maakeldri soojusisolatsioonina, siis tänapäeval on see asendatud 100 mm EPS vahtpolüstereeniga. Maakeldreid soojustatakse ka PUR-vahuga. Muidugi kasutatakse uute keldrite ehitamisel veekindlat betooni ning kõik moodulite liited hüdroisoleeritakse vastava ainega.
„Keldri põrandat ei tohi soojustada ega hüdroisoleerida, sest siis ei pääse keldrisse vajalik niiskus/soojus/jahedus ehk kogu maapinna passiivenergia, mille najal üldse kelder töötab,“ juhib Rauno Oja tähelepanu.
Keldri ventilatsioonitorustik peaks olema maa-alaune, igasse kambrisse umbes 10 m torustikku. Selline lahendus tagab spetsialisti sõnul, et keldrisse jõuab alati ühtlane maapinna temperatuur, mitte talvel -20 ja suvel + 20.
Vana maakeldri renoveerimine on muidugi tõsisem ja põhjalikum ettevõtmine. Kui keldri katuse vastupidavuse suhtes on kahtlusi, siis tuleks lasta asjatundjal katuse seisukorda hinnata. Kui keldris on ruumi, saab katuse toeks ehitada uue tugiseina. Kui katus on väga halvas seisukorras, siis võib keldri uuesti üles ehitada. Selleks siis peal ja ümber olev muld eemaldatakse, seintele pannakse näiteks tselluvilla, ehitusplokkidest laotakse ümber uued seinad ja ehitatakse uus katus, mis kaetakse mullaga.

Vana maakeldri renoveerimine nõuab põhjalikumat tööde kavandamist.