Link kopeeritud!

Majavamm! Kas nüüd tuleb maja maha põletada?

 (3)

Majavamm! Kas nüüd tuleb maja maha põletada?
Majavamm seinal.Shutterstock

Majavamm tarbib toiduks puidus leiduvat tselluloosi ning hemitselluloosi. Järele jäänud ligniin on pruuni värvi, sellepärast nimetatakse majavammi kahjustust pruunmädanikuks. Kahjustatud puit kaotab oma tugevuse sõltuvalt kasvutingimustest kahe kuni kümne aastaga, kirjutab Kalle Pilt veebilehel kodus.ee.

Oma elutegevuse käigus moodustab majavamm viljakehi, millele areneb punakaspruun eoskiht. Kui seeneniidistik on majavammil põranda alla või seina sees, siis viljakeha koos eostega moodustab majavamm enamasti avatud piirkonda. Justkui saaks seen aru, et nii on eostel parem võimalus lenduda ja sattuda arenemiseks soodsale pinnasele.
Majavammile meeldib võrreldes teiste puitu lagundavate seentega kasvada jahedamas kohas. Kõige levinumaks arengupiirkonnaks on kelder, hoonealune ja esimese korruse alumine osa. Vahel harvem on majavammi ka kõrgematel korrustel. Seda enamasti juhul, kui neis piirkondades on olnud veeavariisid või -lekkeid.
Soomes on majavammi nimeks lattiasieni, mis on otsetõlkes põrandaseen. Soomlased on majavammi olemuse hästi tabanud, just põrandakonstruktsioonides ta enamasti kasvabki. Lisaks põrandatele kahjustab majavamm ka seinte alumisi palke ning põranda piirkonnas olevaid puitesemeid ja -konstruktsioone. Majavammi sagedateks levikukohtadeks on ka niiskete ruumide puidust seinakonstruktsioonid ning ahju- ja korstnaümbruse piirkonnad.

Loe veel

Seotud lood:

Vammi leidub kõikidel pindadel

Võrreldes teiste puitu lagundavate seentega on majavammil võime levida ka mööda kivi, metalli, plastikut, klaasi ja teisi materjale. Just see omadus teeb majavammi kergesti eristatavaks teistest seentest. Kui leiate oma hoones jämeda ämblikuvõrgu sarnase seeneniidistiku, mis algab puitdetailide piirkonnast ning levib mööda meetreid mööda teisi materjale, siis on tegemist majavammiga.
Kivimaterjalide, pinnase ja teiste aluseliste ja neutraalsete ainete olemasolu majavammi arengupiirkonnas soodustab seene levikut. Seetõttu on majavammi vahel ekslikul nimetatud ka kivivammiks, kuid sellist seent pole olemas. Majavamm toodab oma elutegevuses happeid ning kui ta ei saa neid kivimaterjalides leiduvate ainetega tasakaalustada, siis seene areng aeglustub.

Katseta õõtsuva põrandaga

Sageli avastatakse kahjustus ka vajuvate või õõtsuvate põrandate kaudu. Vana hea õõtsutamiskatse – mööda põrandat kõndides õõtsutage end üles – alla. Kui põrand õõtsub koos teiega, siis on kaks võimalust: kas põrand on halvasti rajatud või on seal all seen, mis põrandat kahjustab. Lisaks tasub jälgida pragusid põrandaliistude ja põranda vahel. Kui seal on laiad ja veelgi laienevad praod, siis põrand vajub ning ka selle põhjuseks võib olla majavamm või mõni teine seen.
Vanasti räägiti: „Kui majavamm majas, ei päästa muud kui maja maha põletada“. Tänapäeva lahendused nii ekstreemsed pole. Tellides kohale selleks spetsialiseerunud ettevõtte, saate enamasti kaasa isegi garantii, et seeneprobleeme teil tulevikus enam pole.
Tõsi, ettevõtete tase on tihti väga erinev – on nii häid tegijaid kui põlveotsas nokitsejaid. Selleks, et leida usaldusväärset tõrjujat, tuleks vaadata nii majandustegevuse registrit (MTR) – kas on olemas kahjuritõrjuja ning ehitustegevuse registreeringud.
Iga hoones leviv seen pole veel majavamm. Lisaks majavammile võib hoonetes leida umbes 80 erinevat puitu lagundavat seent, sadasid hallitusseente liike ning muid seeni, mis ei tee paha ei hoonele ega inimesele.

Pikemalt loe www.kodus.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare