Hoone autor, arhitekt Tiit Sild peab linna mitmekihiliseks nähtuseks, kus eri ajastud omavahel suhestuvad. "Just see ajastute kihistus ongi linna väärtus - just nii peaks ka seda edasi arendama," leiab ta. "Seda tuleks täiendada kõige väärikamate näidetega moodsast arhitektuurist.
Küsimus on lihtsalt arhitektuurilises kvaliteedis - väärikasse piirkonda nagu vanalinn, kus pole just üleiia palju ruumi, tuleks ehitada väärikaid maju. Lasnamäe maju vanalinna ehitada pole tarvis, tuleks kasutada väärikaid materjale, läbi mõelda fassaadid ja plaanid, et majad näeks ikkagi head välja."
Arhitekti sõnul tingisid Konradi hoone lahenduse nii krundi paiknemine kui ka vanalinnahoonele seatud muinsuskaitsenõuded. "Tegelikult loovadki need piirangud arhitektile päris huvitava töökeskkonna - pead hoone puhul palju teiste hoonetega arvestama. See loob aga võtme põnevatele arhitektuurilistele lahendustele," leiab Sild. "Konrad on selle hea näide. Nuputasime tükks aega koridoride ja väliruumi lahendust, kuni jõudsime lahenduseni, mis võibolla Vahemeremaades poleks üllatanud kedagi, ent Eestis on küllaltki unikaalne -terpikojad justkui hoonest väljaspool ja terrass katusel."

Omapärane katuseterrass

Modernse lahendusega Konradit peab vanalinna rikastajaks ka maastikuarhitekt Karin Bachmann. "Hoone mängib osavasti klassikaga ning tulemuseks on kõrgetasemeline nüüdisaegne linnakeskkond. Selmet oma vaateid lõpuni peale suruda, mahutab Konrad end tundlikult naabrite kaissu. Muinsuskaitse nõue, et hoone ei tohi olla esinduslik, on olnud arhitekti jaoks vabastav: hoonel on olematuseni tagasihoidlik fassaad."
Tema hinnangul muudab hoone kohalikus kontekstis erakorraliseks katuseterrass, kuhu pääseb justkui majasisestelt, ent tegelikult õuel asuvatelt treppidelt. "Konradil on katuseelu, sest nad on julgenud kasutusele võtta selle osa linnamaastikust, mis on rohkemgi söötis kui jäätmaad. Siit avanevad ootamatud vaated Tartule ja võimalus saada osa hoovielust, piiludes muidu salastatud vanalinnasoppidesse," rääkis ta.