Muldvärvile lihtsalt uut värvi peale panna ei õnnestu – koorub maha. Tea olulisi asju muldvärviga töötamisel

Muldvärviga värvitud pind pigem tuhmub ja kulub, aga ei pragune. Tähele tuleb panna aga seda, et muldvärv sobib ainult saetud puitpinnale.

Rootsi punasest värvist rääkides kiputakse segi ajama kaks erinevat asja - värvitoon Rootsi punane, mida on võimalik teha igale värvitootele ja toode Rootsi punane, mis tähendab muldvärvi ja on nime saanud algselt levinumast toonist. Sisult võib Rootsi punane olla ka näiteks kollast tooni.
„Muldvärv on traditsioonilise retsepti järgi valmistatud värv, kus keedetakse kokku looduslikud muldpigmendid, sideained ja puidu säilitamiseks vajalikud ained. Üldiselt mõeldakse sellest rääkides punasest toonist, mis on kõige levinum, kuid võimalik on saada ka muid toone. Näiteks ooker, must ja valge,“ seletab Teknos OÜ müügiesindaja Asko Aasa.
Naturaalne muldvärv sobib ainult saetud ehk karedale puitpinnale. Punamuld kaitseb puitu hästi. Ta jätab hingava elastse kihi, mis ei kooru ega pragune. „Muldvärviga värvitud pind pigem tuhmub ja kulub. Kui esimesel korral on korralikult kaks kihti pintsliga peale kantud, siis päikesepoolsem külg tahab üle pintseldamist umbes 10 aasta pärast,“ kinnitab Asko Aasa.
Enne, kui saab värvima hakata, tuleb aluspind puhastada aastatega sinna kogunud tolmust, mustusest ja ka päikese poolt ära põletatud värvijääkidest. Selleks sobib kõige paremini tugeva harjasega küürimishari ja voolav vesi. Võib kasutada ka näiteks survepesurit.
Temperatuur peaks muldvärviga töötamisel olema minimaalselt 10 kraadi ja seda kogu kuivamise ajal. Nagu kõikide värvide puhul, ei tohi värvida otseses päikeselõõsas. „Niiskust ja vihma muldvärv otseselt ei karda, kuid ajapikku kulub ta õhemaks ning seega on aegajalt värskendamine vajalik,“ ütleb spetsialist.

Enne uuele värvile üleminekut tuleb veidi vaeva näha

Kui juhtub, et maja on värvitud muldvärviga ja soovitakse tooni muuta ning mõne teise värviga üle värvida, siis kõige lihtsam see Asko Aasa sõnul ei ole, kuid ka mitte võimatu ettevõtmine. Kui värvida otse uus värv eelnevalt muldvärviga kaetud pinnale, juhtub see, et uus värv koorub koos muldvärvi pealmise kihiga maha ja kogu töö on mokas.
Kõigepealt peab mehaaniliselt eemaldama võimalikult palju vana värvi. Kas kraapides, harjates või näiteks survepesuriga. Seejärel tuleb pind kruntida lahusti baasil kruntvärviga, kuhu on lisatud 20-30% lakibensiini.
„See on vajalik sellepärast, et kruntvärv tungib läbi muldvärvi ja seob end aluspõhja külge korralikult kinni. Nüüd tuleb oodata, kuni suur kogus lahustit ära on aurustunud ja siis saab juba edasi värvida fassaad endale meeldiva värviga,“ seletab Asko Aasa.

Muldvärvil on oma koht ja tarbijaskond

Üldjuhul värvitakse muldvärviga n-ö vähemtähtsad hooned, mille viimistlusele ei ole oluline väga suurt tähelepanu pöörata nagu näiteks kuurid, küünid, aiad. Muldvärvi puhul puudub vajadus pinda kruntida. Samuti on argumendiks ka soodne hind. Kui kvaliteetne fassaadivärv maksab üle 60 euro 9 l purk, siis muldvärvi saab kätte umbes kolm korda odavamalt.
„Kindlasti on tänapäeval mõistlikum kasutada moodsat vesialusel fassaadi värvi, sest selle vastupidavus, puidukaitse ja väljanägemine on hoopis teisest klassist, kuid alati on inimesi, kes soovivad kasutada vanu ja end tõestanud lahendusi. Näiteks on see punane Soomes ja Rootsis nii populaarsed toonid, et ka moodsatel fassaadivärvidel on tehases valmis toonitud punased põhjad, et tagada ühtlane katvus ja täpne toon võrreldes muldvärviga,“ räägib Asko Aasa.
Ökoinimesed keedavad muldvärvi ise vanade retseptide põhjal ja see tagab nende jaoks kõige parema hinna ja teadmise, mida sinna potti täpselt pandi.