Need mehed lammutasid Kunstiakadeemia uue maja, Park Hotelli, Postimaja, Sakala keskuse ja paljud teised keerukad objektid

Praegu on vana sukavabriku hoone kuuendalt korruselt võrdlemisi kõhe üle ääre alla vaadata. Äsja on siin lõppenud lammutustööd ja tulevase EKA õppehoone krunt näeb välja nagu kraater või hiiglaslik hambaauk, millest on järel vaid servad. Lammutajatele aga oma töö meeldib, sest iga lammutamine teeb ju ruumi uuele. Lammutajad Taavi Lass ja Kuido Kaskla räägivad oma igapäevatööst lähemalt.

Kui ehitaja hakkab säilivates korpustes vanu avatäiteid ja mittekandvaid konstruktsioone teisaldama, olemasolevaid konstruktsioone tugevdama, uusi vaheseinu ehitama ja muud sellist, on lammutaja omaenda tolmu juba jalge alt pühkinud ja tegutseb juba uue objekti kallal.
Kaupo Kolsar, Astlanda Ehitus OÜ ehitusdivisjoni direktor ütleb, et ettevalmistus- ja lammutustööde osatähtsus näiteks Kunstiakadeemia hoones moodustas kogu ehituslepingu mahust vaid ca 3%. Ehitus(lammutus)plats jätab aga vaatajale nii võimsa mulje, et see väike number tekitab mingil irratsionaalsel kombel pettumust.
Sukavabriku hoonekompleksi lammutas Lustrum Teenused OÜ – sama firma, mis haukas tühjaks ka Postimaja, Sakala keskuse ja praeguse Metro Plaza, ning on õhkinud ja purustanud kõiksugu kõrgeid ja madalaid ehitisi.
„Meie teeme palju selliseid töid Tallinnas, nagu Kunstiakadeemia oli,“ ütleb Taavi Lass, Lustrumi juhataja. „Julgelt pooled keerukad tööd Tallinnas on meie tehtud.“
Keerukate tööde all peab Lass silmas osalist lammutamist – maja võetakse maha nii, et see osa, mis vaja, jääb terveks, ja see, mida pole vaja, võetakse ilusti maha. Nagu tulevane EKA hoone, mille kolm kandevõimelist osa jäid püsti, ülejäänud lammutati vahelt ära.
„Osaliselt säilitatavate konstruktsioonidega ehitamise põhjused on erinevad. Osa hoonest võidakse säilitada kas materiaalsetel kaalutulustel, muinsuskaitse nõuetel või arhitektuurse efekti tekitamise eesmärgil,“ ütleb Kaupo Kolsar. Põhjusi võib olla teisigi.

Kõige raskem on lammutada kesklinnas
Kuido Kaskla, Purustaja OÜ juht, ütleb, et nende kogemuse põhjal on kõige raskem lammutada objekte, kus peab ennekõike arvestama erinevate inimkeskkonnamõjudega. Linnaoludes peab minimeerima mürast, tolmust ja tööohutusest tulenevaid mõjusid naabritele ja liiklusele.
„Kõige lihtsam on lammutada objekte, mille käigus on erinevad mõjud ümbruskonnale minimaalsed,“ räägib Kaskla. „Kõige keerulisemateks objektideks saame kahtlemata pidada kesklinnas asunud hoonete lammutamisi: endine Park Hotell Tallinna südalinnas, Dvigateli tootmishoone Ülemiste ärilinnakus ning vana kaubamaja Tartus.“
Lammutustööde ajagraafikut võivad mõjutada sellised tegurid nagu näiteks muinsuskaitselise väärtusega leiud, masinarikked, kodanike kaebused või järsud ilmamuutused. "Täislammutamisele minevate hoonete puhul, kui need on ehitatud enne 1940. aastat, tuleb vastava spetsialisti poolt koostada ajalooline õiend, milles kaardistatakse ära väärtuslikud elemendid – aknad, uksed, ornamendid, sisustuselemendid ja muu – ning nähakse ette nende edasine säilitamine või taaskasutamine. Niiviisi on üllatusmomente leidude avastamiseks vähem," ütleb Kaskla.
Ka muud tegurid on vähemalt osaliselt juhitavad, näiteks kaebuste minimeerimiseks tuleb valida töömeetodeid ja kellaaegasid, masinad peavad olema hooldatud ning kui ei ole tegemist talvise pika külmaperioodiga, on ilmastiku mõjutused juhuslikud ja lühiajalised.

Lammutaja peale ikka kaevatakse

„Meie töö peale ikka vahel kaevatakse,“ ütleb ka Lass. Ta nendib, et lammutamisel esineb igal juhul müra ja tolmu, kuid probleeme on võimalik maandada.
Ehitusfirma jaoks tähendab iga hea professionaalne töövõtja, sealhulgas lammutaja, kindlust, et tööd tehakse tähtaegselt, kokkulepitud ressursside piires ning ilma töötervishoiu- ja keskkonnariskita, räägib Kaupo Kolsar.
„Lammutustööde firma valimine käib täpselt samasugustel alustel nagu iga teise koostööpartneri valimine: peab veenduma töövõtja tööde spetsiifikas, võimekuses konkreetset mahud teha ning ettevõtte vaba ressursi olemasolus. Loomulikult määrab valikut ka mõistlik hind.“

Heale lammutajale peab töö meeldima

Taavi Lass arvestab lammutusobjektile kuluvat aega põhimõtteliselt tunde järgi. Ta selgitab, et iga asja ümber on infoväli, mille saab endale maha laadida. See on nagu lugemine, aga mitte paberilt. Ilmselgelt mõjutab seda lugemisoskust kogemus, mida Lassil on 17 aastat.
„Oleme operatiivsed, teeme oma tööd hästi, meil on endil huvi suunata materjali taaskasutusse, oleme tugevad praktikud, meie nõrkus on bürokraatia. Kui tellija teab, mida ta tahab, siis lähen kohale ja suudan kohe jooksvalt vastuse anda. See on üks meie eelis,“ teatab Lass. Ta on seda meelt, et vajalik on lugupidav suhtumine tellijasse, ning rõhutab usalduse tähtsust ja kokkulepetest kinnipidamist. Tööd tuleks teha kire ja armastusega.

Jäätmete äravedu ja käitlus moodustab lammutamistööde hinnast suurima osa.

„Töö peab meeldima. Kui meeldib, siis lähevad asjad korda, siis tuleb ka tulemust. Kui vastu tahtmist teha ja ei meeldi, siis ei ole mõtet. Mina tahan tööd nii teha, et ise ka tööga rahul olen. Kui 100% ei õnnestu, siis 98-99% ikka õnnestub. Kui hästi teha, siis tuleb tellija tagasi.“
Kuido Kaskla sõnul järgib hea lammutaja regulatsioone, hoiab dokumentatsiooni korras ning käitleb efektiivselt ja keskkonnateadlikult jäätmeid.
Jäätmete esmane sorteerimine leiab aset lammutamisobjektil, kus neid kogutakse liikide kaupa erinevatesse konteineritesse (puit, mineraalsed jäätmed, vanametall, plast, klaas, segapraht). Ehitusplatsilt väljumiseks tuleb jäätmed üle anda partnerile, kes omab vastavaid lube ja registreeringuid, selgitab Kaskla. Ta lisab, et tema meelest võiks Eestis olla rohkem sisulist kontrolli jäätmelube omavate firmade üle:
„See ei pruugi küll nii olla, kuid tundub eksisteerivat kontoreid, kelle peamiseks ülesandeks on ennekõike fiktiivsete dokumentide väljastamine.“
Jäätmete äravedu ja käitlus moodustab lammutamistööde hinnast suurima osa.

Postimaja oleks lammutamise käigus kokku varisenud

„Lammutamine on töö, mida saab teha ühe korra. Kui plats on puhas, siis on töö tehtud.“ Lammutamise juurde jõudis Lustrum ehitamise kaudu – lammutust küsiti nii palju, et lõpuks hakatigi põhiliselt sellega tegelema.
„See on tore töö. Pakub närvikõdi. Lammutamisega on see tore asi ka, et selle jaoks ikka raha leitakse, hiljem võib juba raha otsas olla,“ muigab Lass.
Võimalusel teeb ta iga päev objektidele ringi peale, vaatab, et kõik oleks nii nagu peab. „Lammutusprojektis näidatakse ära, mida on vaja teha, kuid lahendused, kuidas seda midagi teha, on projektides vahel sellised, et kahe käega hoia peast kinni,“ ütleb ta. „Ikka oma mõistus peab üle käima, muidu tööd teha ei saa. Postimaja lammutamisel oli projektis näidatud, millised majaosad on märatud lammutamisele. Tellija esindaja juhtis ja korraldas järelevalvet ja ehitust. Projektis oli kõik paigas, aga järsku oli kandesüsteem teistpidi. Pärast tuldi meid tänama, et me projekti järgi ei teinud, muidu oleks maja kokku varisenud.“

Vanast prahist saavad uued asjad

Lass rõhutab mõtteviisi ja kogemuse tähtsust elus ja töös. Kõik head töötajad on Lustrumis ise välja õpetatud. „Labidameheks sobib igaüks,“ ütleb Lass, „Aga sealt edasi peab inimesel olema teatud järjekindlus ja tahe õppida. Minu mõte on see, et ega meil keegi ei pea töötama, see on vabadus ja võimalus. Läbi oma töö saab inimene muutuda ja kutsuda esile uusi protsesse, teha oma elu huvitavamaks.“
Ta lisab, et inimene ei peaks sündima selleks, et saada joodikuks või soss-sepaks, inimese eesmärk peaks olema saada meistriks, kirgastunud inimeseks, kellest ka teistel rõõmu on.
Lass ise tunneb, et teeb õiget asja. Näiteks sukavabriku hoonest lammutatud materjalist valmistas Lustrum killustikku, mis kasutati teede ja platside rajamisel imeilusasse uude elurajooni Jägala jõe äärde, kus enne oli ainult võpsik.
„Meie töö on õilis töö, teeme uuele ruumi,“ ütleb Lass kokkuvõtteks. „Puhastame energiat, nii-öelda. Anname ka vanale asjale uut elu, suunates materjale taaskasutusse. Ühtepidi anname inimestele tööd ja teisipidi aitame inimesi, kui neil on vaja tööd teha.“

Lammutamine on ehitamine

Hoonete ja rajatiste lammutamine kuulub ehitustegevuse alla ning on reguleeritud ehitusseadusega. Kuido Kaskla räägib, et hoone lammutamiseks tuleb läbi teha uue hoone ehitamisega täiesti sarnane protsess: koostada ehitusprojekt hoone lammutamiseks, kooskõlastada see erinevate võrguvaldajatega ning lõpuks taotleda hoone lammutamiseks ehitusluba. Lammutamistööde alustamisel ja lõpetamisel tuleb kohalikule omavalitsusele esitada teatised, kogu protsess lõpeb korrektse jäätmeõiendi esitamisega.
Ehitusloata lammutamine on karistatav rahatrahviga. Aare Asber, ehitusinsener ja ACTO Consult OÜ tegevjuht ütleb, et lammutamiseks vajaliku ehitusloa väljastamise eelduseks on nõuetekohane lammutusprojekt, omavalitsusele esitatud vastav taotlus ning tasutud riigilõiv. Väikeehitiste korral (ehitusaluse pindalaga 60 m²) tuleb esitada omavalitsusele ehitusteatis – siin riigilõivunõue puudub, kuid lammutusprojekt tuleb üldjuhul siiski esitada.
Nõuetekohane lammutusprojekt koosneb järgnevatest osadest: tehnoloogiline järjekord, toestuse vajaduse äranäitamine, tööde organiseerimise projekt, lammutusjäätmete võimalik taaskasutamine ja keskkonda säästev ladustamine.
„Tehnoloogiline järjekord tähendab seda, et seletuskirja või jooniste näol kirjeldatakse, kuidas ja millises järjekorras konstruktsioonide lammutamist teostatakse,“ täpsustab Asber. „Üldjuhul alustatakse lammutamist hoone ülemisest tsoonist, et vältida võimalikke varinguid. Kui tulenevalt lammutustehnoloogiast on vaja mõnda konstruktsiooni toestada, siis kajastatakse ka see info projektis.“ Palju sõltub sellest, kas ehitis lammutatakse osaliselt või täielikult, millist tehnikat lammutamise juures kasutatakse jne.
Tööde organiseerimise projektis kajastatakse objekti logistikat: kus paiknevad jäätmekonteinerid, kuidas liiguvad objektil ehitustööde masinad, kus on kaitstavad objektid jms.
Lammutusprojekt sisaldab jäätmemahtude loendit, kus kirjeldatakse tekkivate jäätmete olemust (puit, kivi, klaas, ohtlikud jäätmed jne) ning nende kogust. Asberi sõnul on projektis kirjas ka jäätmete edasine saatus – puitu võidakse kasutada näiteks kütteks, kivimaterjal võidakse purustada ja kasutada täiteks. Ohtlike jäätmete ladustamisele kehtivad omad nõuded, neid kõik jäätmejaamad vastu ei võta.
Targalt koostatud lammutusprojekt võimaldab hoida kokku ressursse taaskasutatavate materjalide ja konstruktsiooniosade arvelt, säästes raha ja elukeskkonda.

Tervikliku lammutamise protsessi võib tinglikult jagada järgmisteks etappideks:
• Ettevalmistus, mille käigus ühendatakse hoone lahti kommunikatsioonidest ning tühjendatakse sisustusest
• Kergemate konstruktsioonide, näiteks aknad, uksed, põrandakatted, ripplaed, sisekommunikatsioonid jne, (käsitsi) lammutamine, eesmärgiga tagada jäätmete parem sorteerimine
• Hoone põhikonstruktsioonide lammutamine
• Ehitusjäätmete sorteerimine, töötlemine ja äravedu
• Ehitusplatsi korrastamine