Numbrid ei valeta: puitmajad pole sugugi tuleohtlikumad kui kivimajad
Selge on see, et puitu pole võimalik ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta mittepõlevaks materjaliks. Küll aga saab üht-teist ära teha selle nimel, et muuta puit raskelt süttivaks. Kindlasti ei saa väita, et puitmajad on tänapäeval kuidagi tuleohtlikumad kui kivimajad. Päästeameti andmeil toimus möödunud aastal 787 eluhoonete tulekahju, millest 327 leidis aset kivimajades, 301 puitmajades, 156 puit/kivi majades.
Puittala pind söestub sügavuti umbes 0,8 mm/min. Seega saab välja arvutada puittala ristlõike, et tagada talade kandevõime säilimine 60 minutise põlengu järel. Põlemata puidu osal säilivad kõik kandevõime omadused.
Võib julgelt väita, et puit on terasest vastupidavam. Teras kuumeneb tulekahju korral kiiresti ning voolamispiiri saabumisel võib konstruktsioon kokku variseda. Tulest puutumata jääva puidu (ristlõike keskel) tugevusomadused aga ei muutu ja konstruktsioon jääb püsima niikauaks, kuni terve ristlõikeosa suudab koormust kanda.
Puit süttib kas otseselt leegist või suurest kuumusest. Leekide puudumisel peab süttimiseks vajalik pinnatemperatuur tõusma üle 400 °C. Leekide olemasolul süttib puit, kui pinnatemperatuur on mõnda aega püsinud 300 °C juures. Tuli levib mööda puitelemendi pinda, tekitades üha uusi tulekoldeid.
Alguses on põlemine intensiivne, mille tulemusena moodustub ristlõike ümber isoleeriv puusöe kiht. Puusöe soojusjuhtivus on ainult 1/6 puidu omast, mis tähendab, et söekiht moodustab terve puidu ümber justkui isolatsiooni, mis aeglustab selle edasist kahjustumist.
Mida tihedam puit, seda raskemini süttib
Aeg, mis kulub puidu süttimiseks ja põlemiseks, sõltub puidu tihedusest. Nõnda käituvad erinevad puuliigid tules erinevalt. Mida tihedam puit, seda raskemini see süttib.
Suured tulekahjud puitlinnades jäävad kaugete aastate taha. Arenenud on tänapäeval tuleohutusmeetmed ja majade konstruktsioon.
Ajaloo kõige kurvem näide on Londoni suur tulekahju 1666. aastal, kui 4 päeva möllas linnas pagaritöökojast alguse saanud tulekahju, hävitades suure osa Londonist (üle 13 000 maja ja 80 kiriku). Pärast seda tulekahju hakati laiendama tänavaid ja uued hooned ehitati peamiselt tellistest või kivist. Ühendkuningriigi suuremates linnades ongi järgi jäänud väga vähe puithooneid.
Tänapäeval on peamine tulekahju põhjus puitmajas ikkagi hoone elanik ja esimesena süttib ruumi sisustus, mitte seinamaterjal. Praktikast on teada väga vähe juhtumeid, kus tulekahju on alguse saanud puidust kandekonstruktsioonidest. Tuleohu aspektist lähtuvalt ei olegi niivõrd tähtsad piirangud kandekonstruktsiooni põlemisomadustele, kuivõrd hoones sees toimuv.
Üle neljakorruselisi puithooneid ei tohi ehitada
Eestis võib ehitada kuni neljakorruselisi puithooneid. Vastavalt Eestis kehtestatud normile Vabariigi Valitsuse määrus nr 315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded’’ sätestatakse, et tulepüsivusklassi TP2 kuuluv puidust korterelamu tohib olla vaid kuni neljakorruseline. See tähendab, et kõrgemad hooned tuleb projekteerida vastavalt TP1 tulepüsivusklassile.
Soomes lubatakse aga alates 2011. aastast ehitada kuni 8korruselisi puitelamuid. Tulepüsivusaega hinnatakse minutites. TP2 hoone nõutud tuletõkkesektsiooni tulepüsivusaeg on EI60. See tähendab, et tuletõkkesektsiooni tihedus ja soojusisolatsioonivõime peab takistama tule ja suitsu levikut vähemalt 60 minutit.
Puidust kandekonstruktsioonide tulepüsivusaega saab pikendada, kui kasutada kandekonstruktsioonides suuremaid puidu mõõtmeid. Puitehitises tuleb tähelepanu pöörata ka konstruktsioonide omavahelistele liidetele. Metallist kinnitusvahendite kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest metall juhib soojust puidust paremini ning tulekahju korral võivad kinnitused juhtida soojust puitkonstruktsiooni sisse. Selle tulemusena väheneb puidu kandevõime seal, kus metall puutub puiduga kokku.
Puittarindite kahjustusastme saab peale tulekahju määrata üsna täpselt. Lühiajaline tulekahju ei pruugi ohustada tarindite tugevust. Söestunud pinnakiht tuleb igal juhul puhastada, näiteks liivapritsiga. Vajalik tarindi kandevõime tuleb tagada uue puidu lisamisega söestunud puidu asemele.
Tulepüsivusklassid
• TP-1 Suure tulepüsivusega.
Nõuded on konstruktsioonide tulepüsivusele ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamisele.
• TP-2 Keskmise tulepüsivusega.
Piirangud kõrgusele ja korruselisusele ning inimeste arvule. Ranged nõuded ehitusmaterjalide tuletundlikkusele
• TP-3 Väikese tulepüsivusega.
Piirangud kõrgusele ja korruselisusele ning inimeste arvule ja ehitise kasutusviisile. Kandekonstruktsioonile tulepüsivusnõudeid ei ole.
