Rookatus on laastukatuse kõrval üks esimesi ja kõige vanemaid katusekattematerjale üldse. Sisemaal tehti meil ka põhust katuseid, aga praegu ei kasvata enam nii pikka rukist, millest saaks põhukatust teha.
Rookatus on samaaegselt nii katusekatte- kui ka isolatsioonimaterjal. Rajas Katused OÜ juht Hardi Rajas ütleb, et rookatus tehakse tavaliselt palkmajadele, neile sobivad need kõige paremini. Aga samuti sobib see puitvoodriga karkassmajadele. Rookatus toimib visuaalselt ennekõike looduslikus keskkonnas, linna kivimajale ei maksaks seda panna.
Hardi Rajase sõnul on praegu huvi rookatuste vastu üsna suur, järjekord ulatub sügisesse.
Rookatuse ruutmeetri hind oleneb muidugi katuse suurusest. „Mida rohkem on ruutmeetreid, seda odavamalt saame pakkuda. Kuni 200 m2 katuse hinnaks kujuneb üldjuhul 40 eurot/m2, suuremate katuste hinnad on juba kokkuleppel,“ räägib Hardi Rajas.
Hea katusemeister teeb vähemalt 10 m2 katust päevas. 100 m2 katuse tegemine võtab Hardi Rajase sõnul kahel mehel aega 5 päeva. „Aga meie kliimas sajab tihti vihma ning siis rookatust teha ei saa. Märja roo otsad purunevad kergelt ja katus jääb n.ö karvane. Võib öelda, et 100 m2 katuse tegemiseks kulub 7-8 päeva, lisab ta.
Rookatuse kõige suuremad vaenlased kipuvad olema ilmastikuolud. Nii päike, vihm, niiskus kui ka tuul kulutavad katust aja jooksul. Põhjapoolsel küljel kipub sammal liiga tegema, see tuleks aga kohe avastamisel eemaldada.

Mädanik on rookatuse surm

Mis on rookatuse ehitamisel kõige olulisemad ja erilist tähelepanu vajavad nüansid? Hardi Rajase sõnul on esmalt tähtis vaadata, kas maja lähedal kasvab suuri puid, mille oksad võivad hakata rookatust lõhkuma. Kui oksad on katusele väga lähedal, võivad need suurte tuuleiilide korral roogu katusest välja hakata rebima. Seega peab katuse lähedal olevad oksad juba ehitamise käigus ära lõikama.
Rookatus on peale mätaskatust üks raskemaid katuseliike ja see vajutab palkmaja korralikult kokku. „Katuse eluiga mõjutavad katuse kalle, ilmastik ja katusemeistri tase. Rookatuse tegemisel peab jälgima, et katusekalle oleks minimaalselt 40−45 kraadi. Kui rookatus on tehtud korralikult ning selle kalle on vähemalt 45° ja paksus vähemalt 30 cm, peaks see kestma 60−80 aastat. Mida väiksemaks läheb kalle, seda lühem on katuse eluiga. Väikse kaldega katusel tekib veel tagasijooks ehk vesi vajub katuse sisse. Kui vesi ja niiskus jäävad katuse sisse ning katus ei kuiva lõpuni ära, tekib lõpuks mädanik. Siis edasi mädanevad juba ka roovlatid ja mädanik võib ka sarikasse minna,“ seletab spetsialist.
Vihma iseenesest rookatus ei karda, isegi mitmepäevase vihmasaju järel on niiskus maksimaalselt 5−7 cm sügavusele katusesse läinud. Kui katusel on õige kalle, kuivab see päris ruttu ära.
Hardi Rajas rõhutab, et rookatuse alla ei panda aluskatet. Kui katus on korralikult ehitatud, ei lase see ka vett läbi ja seega pole aluskattekilet vaja panna. Rookatus peab olema altpoolt ventileeritud, sest rookatus kuivab seestpoolt väljapoole. Kindlasti ei tohi katuse alt tuulekaste kinni lüüa. Mõnel puhul pannakse katusele tuletõkkekile, mille mõte on selles, et põlengu korral poleks katuseroo ja roovituse vahel põlemiseks piisavalt hapnikku. Aga sel puhul jääks ära just eelpool seletatud ventilatsiooni tähtsus.

Katuse eluiga mõjutavad katuse kalle, ilmastik ja katusemeistri tase.

Kuidas katus kinnitada?

Roovlatid tuleb kinnitad sarika peale kas 150 mm kuumtsinknaeltega või vähemalt 6 x 100 mm kruvidega. Korralik kinnitus Hardi Rajase sõnul on väga tähtis − kogu katuseraskus on roovlattide peal ja kinnitus peab seda pidama.
„Roovituste vahe on vastavuses roo pikkusega. Enamjaolt on roovituse esimene vahe 20 cm, teine vahe 30 cm ja sealt edasi 40 cm. Kogu asja paneb paika katuseroo pikkus.
Eestis peab niiske kliima tõttu tegema katust 170−190 cm pikkuse rooga ja see eeldab ka 40 cm roovitussammu. Kui kasutada 150−160 cm roogu, peab roovitussamm olema 30−35 cm,“ seletab spetsialist.
Jutt, et rookatuse alla pole soojustust vaja, on Hardi Rajase sõnul vale. Küll aga pole seda vaja niipalju kui teistele katusetüüpidele. „Korralik tuuletõke ja 20 cm soojustust võiks siiski olla. Roo kõrs on iseenesest seest tühi ja õhk on ju iseenesest halb soojusjuht,“ ütleb Hardi Rajas.

Katuse hari tee vastupidav

Nagu iga katus, nii vajab hoolt ka rookatus. Kõige olulisem on tähelepanu pöörata katuse harjale. „Sinna pannakse roog horisontaalselt ja viie kuni kümne aastaga see kahjuks mädaneb. Ka kiputakse odavuse pärast paigaldama männist harimalkasid, mis meie kliimas on katusel viie aastaga on mädad. Üks pool malgast on ju kogu aeg vastu katust ja niiskus teeb oma töö. Kui soovitakse kestvamat toodet, siis tuleks harimalk panna kauakestvast tammest või haavapuust. Ja need ei ole mitte lõigatud, vaid lõhki aetud,“ seletab Hardi Rajas. Malganõelne peaks olema kas kadakast või teisest kauakestvatest looduslikest materjalidest.
Harjale tuleb teha aeg-ajalt hooldetöid. Kui hari on ära vajunud ja on näha, et roog on harja peal mäda, siis lihtsalt roogu juurde panna pole mõtet. See mädaneks tänu alumisele juba kahjustunud roole kiiresti ära. „Kui hari on ikka läbi, tuleb uus teha. Tamme ja haavamalkadega on see hea, et neid ei pea välja vahetama ja harja uuendamine ka seetõttu odavam. Kuuse ja männimalkadega peab iga kord ka need uued panema,“ räägib Hardi Rajas.
Jälgima peab veel katuse neelukohtasid, seal on vee jooks kõige suurem ja niiskus kõige sügavamal katuse sees. Kindlasti ei tohi neelukohtadesse jääda puulehti.

Parima katuseroo tunneb ära rookõrre seina paksusest, rookõrre sirgusest ja värvist.

Hea materjal nõuab aega ja vaeva

Head roogu lõigatakse talvel, kui leht on juba kõrrest eraldunud. Hardi Rajase sõnul lõikavad katuseroogu selleks tööks spetsialiseerunud ettevõtted, kel on ostetud vastavad kombainid ja olemas väljaõppinud meeskond. Roog teeb enne katusetegijate kätte jõudmist läbi mitmeid etappe. Kõigepealt tuleb ära oodata esimesed külmad, see lööb roo kõrre küljest lehed lahti. Lehega koos ei tohi roogu kunagi katusele panna. Seejärel lõikab kombain roo maha ja see viiakse platsile, kus roog saputatakse vanast ja kõlbmatust roost puhtaks. Seotakse esimesse kahlu.
Seejärel viiakse roog teisele platsile, kus see pannakse hakkidesse kuivama. Siis puhastatakse roogu veelkord ja seotakse vastavas pingis pikkuse järgi katusekahludeks. Kahlud rullitakse 50 või 25 kaupa rullideks ja paigutatakse kuiva, ventileeritavasse lattu ostjat ootama.
„Enamik roogu lõikavad firmad teevad ka ise katuseid, aga kõik katusetegijad ei tegele roo lõikamisega. Seega on igal ettevõtjal, kes tegeleb rookatuse tegemisega, oma rootarnija,“ ütleb Hardi Rajas.
Parima katuseroo tunneb ära rookõrre seina paksusest, rookõrre sirgusest ja värvist. Hall roog on enamasti juba vana ja pehme.
Spetsialisti sõnul on hea katuseroog kuldkollane, sirge ja tugeva seinaga. Roo kõige tugevam osa on merest välja kasvav osa. Mida madalamalt saab roogu lõigata, seda tugevam on kõrre ots.