Optimism arendamisel ei vaibu, suurenevat ostjaskonda pole aga näha

 (14)

Optimism arendamisel ei vaibu, suurenevat ostjaskonda pole aga näha
Kinnisvaraturu statistikat kõigutavad praegu kõige enam uued korterelamud.Priit Simson

Valminud eluruumide hulk võib küll sel aastal suureneda, kuid see ei tähenda, et ostjaskonda juurde tuleb. Juba praegu on näha müügiaegade pikenemist ning see jätkub ka edaspidi.

Möödunud aastal valmis ehk sai Eestis kasutusloa 4732 eluruumi kogupindalaga 465 000 m². Ülemöödunuga võrreldes olid kasvunumbrid vastavalt 19% ja 17%. Ka sel aastal prognoosivad spetsilistid uute eluruumide valmimise mahu kasvu 5-15%.
Üldjuhul on aasta algus kinnisvaraturul suhteliselt vaikne aeg, kuid mitte sel aastal. Põhjuseks olid ikka uued korterid. Viimased annavadki praegu kinnisvaraturu statistikale tooni ja suuna. Kui kaua siis veel?
„Laias laastus võime öelda, et igal aastal tuleb Tallinnasse juurde keskmiselt 2000 uut korterit. Praegu aga näeme juba mõnda aega, et jääk kasvab, mis tähendab, et huvilisi ostjaid ei tule enam nii palju peale, kui on pakkumisi. Optimism arendamisel ei näi aga vaibuvat. Kui kogenud tegijad on veidi äraootaval seisukohal, siis tuleb juurde aina uusi üritajaid,“ iseloomustab olukorda Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Kes on olnud siiani ostjad? Risto Vähi sõnul on need olnud investorid, pered ja noored, kes oma elu juba jalgele on saanud ning kolisid üürikorterist välja. Vanad korterid on läinud paljuski üürile või siis on edasi müüdud. Kusjuures ostjaskonnaks on siin olnud ka Tallinnasse sisserändajad mujalt Eestist.

Seotud lood:

Müügiajad pikenevad

„Praegu on selge, et nii investeerimine kui ka vana kodu väljavahetamine on mõnevõrra pidurdunud või jäänud samale tasemele. Pidurdumine puudutab kesklinna ja kallimat kinnisvara. Kuigi valminud eluruumide hulk ja üldpind võib sel aastal suureneda, on küsimus, kas see tekitab ka suurenevat ostjaskonda. Minu hinnangul mitte. Me näeme müügiaegade pikenemist ning see jätkub ka edaspidi. Seega, ega seda publikut nüüd nii palju ka enam peale tule,“ arvab Risto Vähi.
Kui palju on veel ruumi hindade üles kruvimiseks? Risto Vähi sõnul hindu üles ei kruvita, lagi on käes. Kasvav konkurents ning vajadus pakkuda enam soodustusi ostjate ligitõmbamiseks jätab hinnataseme samaks. Hindade langust ka oodata ei maksaks, sest ehitushind seab omad piirid.
Kas arendajad hakkavad uutele korteritele pakkuma rohkem lisaväärtust? Risto Vähi ütleb, et lisaväärtuse andmine hakkas peale juba 2010. aastal, kui valmisid esimesed kortermajad pärast krahhi. Keskkond, parkimine, korralikud planeeringud ja siseviimistlus. Lisaks energiasääst ning panustamine paremale arhitektuurile on saanud tavapäraseks. „Praegu loeb asukoht, hinna- ja kvaliteedisuhe ning vajadus elamispinna järele konkreetses piirkonnas. Lisaks ka arendaja ning müüja usaldusväärsus,“ lisab Risto Vähi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare