Plekikunst tuleb tagasi
Iga aastaga tõusevad üha rohkem ausse vanad ja läbiproovitud lahendused. Samas uute tehnoloogiate kombineerimisega saab luua üha ägedamaid tulemusi. Plekist roosid, draakonitega korstnamütsid – piirid seab ainult fantaasia. Plekitöö on üha rohkem aus.
Metallkatuste juures on tihtipeale kümneid sõlmi, kuhu parima tulemuse saavutamiseks on vaja meistri kätt. Siinkohal tulebki appi plekksepakunst. Tüüpilisemad metallkatustega seotud tööd tulevad mängu olukordades, kust standardsete lahendustega on keerukas saavutada vajalikku veepidavust. Tavaliselt on sellised kohad madalakaldelistel katustel olevad neelud, liitumised seintega, korstnate liiteplekid ja näiteks ventilatsiooniläbiviikude vooderdamised.
Praktiline eritöö
Ventilatsiooniläbiviigud kipuvad valdavalt olema ümara ristlõikega torud või koonused, mis on tarvis katusekattega veekindlalt siduda. Selleks toodetakse mitmeid tööstuslikke kummist läbiviike, mis on aga tõenäoliselt kordi lühema elueaga kui katusekate. Seetõttu on mõistlik läbiviigud lahendada nii, et need kestaksid katusega sarnaselt. Läbiviigud ühendatakse katusega täpselt katuse kaldenurga järgi toodetud koonjate läbiviiguplaatidega, mis valtsitakse või liidetakse muul veekindlal moel katusekattega. Oluline on jälgida kõikvõimalike liitekohtade tihendust ning ülekatte loogilisi asetusi, et sademeveed ei voolaks nende vahele ja ajapikku ei tekiks liitekohtades korrosiooniilminguid varem kui mujal katusekattel.
Samad märksõnad on olulised ka korstnaplekkide juures. Korstnad on tavaliselt takistused sademete vabale kulgemisele katusel, nende taha kogunevad lumi ja vesi. Seetõttu on erakordselt oluline tagada seal plekkide veepidavus. Võiks kõhutunde järgi öelda, et 90% katuste läbijooksudest on ühel või teisel moel seotud korstnatega. Siinkohal on paslik lasta plekksepal toota n-ö korstnakrae, mis kohapeal liidetakse veetihedalt katusekattega. See on võimalik siledapõhjaliste katusekatetega, nagu valtsplekiga. Profiilsete ja laineliste korral on liitmine veidi keerukam ja teinekord ka majanduslikult otstarbetu.
Kaunis müts korstnale
Korstnate korral tasub peatuda ka korstnamütsidel ja nende sademekatustel. Nende kasutamisel on peamiselt kaks eesmärki: tagada korstnaotsa kivide pikem eluiga ja anda korstnale visuaalselt parem väljanägemine. Kuid ka siin on asjaolusid, millest möödavaatamine annab hoopis vastupidiseid tulemusi.
Kasutatavatest materjalidest odavaim on kindlasti tsingitud teras, kuid pideva kütmise korral on selline toode paari aastaga roostes. Tsingitud teras sobib katteks ventilatsioonikorstendele. Küttekorstna korral tuleks kasutada roostevaba terast või kombinatsiooni, kus enamik mütsist on terasest, aga lõõri ava ja sademekatus roostevabast materjalist. Sellisel juhul jääb ka korstnamüts kenasti katusega ühte tooni.
Korstnamütside sademekatustel tuleb kindlasti mõelda nende avatavuse peale, muul moel ei pääse korstnapühkija oma tööriistadega korstnale ligi. On võimalik toota nii hingedega kui ka liblikmutritega sademekatuseid. Hingede eeliseks on asjaolu, et sademekatust ei pea maha tõstma ja see lisab korstnahooldustöödele mugavust.
Sademekatuste kuju piirab ainult fantaasia. Need võivad olla kumerad, nõgusad, viilkatused jne. On tulnud valmistada ka kirikutorni kopeerivaid lahendusi. Korstnaplekkide juures ei tohi unustada, et alates 2007. aastast on sisuliselt seadusega keelatud korstnate lauskatmine plekiga – sedasi ei saa tuvastada korstnakividesse tekkivaid pragusid. Samuti võib selline kate mõjutada korstna säilimist, sest kaob tuulutus ja kivid lagunevad veelgi kiiremini.
Nikerdustega vihmaveesüsteemid
Plekitöö klassika hulka kuuluvad alati kõikvõimalikud vihmaveesüsteemidega seotud detailid. Vanematel ja muinsuskaitselist väärtust omavatel hoonetel on tihtipeale nõudeks taastada vihmaveesüsteemid kujul, nagu need olid hoone ehitamisel. See nõuab nikerdustega lehtrite, käsitsi valtsitud põlvede ja sülitite ning erimõõduliste torude valmistamist. Esmapilgul kallina tunduv käsitöö võib osutuda meeldivalt taskukohaseks, sest tehnoloogia arenguga on mitmed tööoperatsioonid masinatega lihtsustatud, kuid tulemuseks on väärikas n-ö vana kool.
Katustel kasutatavatele toodetele lisaks oskavad plekksepad valmistada kümneid ja kümneid erinevaid lisaplekke: parapetiplekid, nurgaplekid, aknaplekid, uksepaleplekid, lävepakud jne. Peale tsingitud terase saab korralik ehitusplekksepp jagu ka teistest metallidest, millest mõned (titaantsink või vask) nõuavad eriteadmisi ja tööriistu, aga peamiselt kogemusi ja oskusi. Soovitame pidada nõu katusemeistriga, milline metall on sobivaim. Näiteks ei tasu kunagi kasutada tsingitud terast üliagressiivsetes keskkondades, kus tekivad omakorda eelised alumiiniumi kasutamisel. Kindlasti tuleb tunda metallide galvaanilisi omadusi – vase ja tsingitud terase omavaheline liitmine on mõningatel tingimustel väga lühiajalise kestvusega. Soojuspaisumine võib näiteks vasest tooteid suvise leitsakuga paisutada silmaga nähtavalt ja rikkuda kogu katuse. Hea meister ja teadlik plekksepp tunneb neid ohtusid ja oskab ka tellijat nõustada.
Plekksepad aitavad uuendada muusikaintrumentide metallosi, luua teatritele rekvisiite ja toodavad koopiaid võitlusrelvadest ja sõjariistu muuseumitele. Eestis on vähemalt üks kirik, mille kukk valmis meie töökojas.
Vanalinna katuseid katavad kümned eritööna valminud soojustatud ja soojustamata katuseluugid. Plekitöö on metallikunst parimas tähenduses. Ja silikoonita peab ehitada saama kõiki katuseid!
Artikkel ilmus tänases Eesti Päevalehe erilehes Metallileht.
