Puhkama minnes tasub mõelda kodu turvamisele
Kuidas kindel olla, et kodust kaugel puhates sellega midagi halba ei juhtu? „Tähtis on oma naabreid tunda ja nendega hästi läbi saada,” vastab Turvafirma G4S Põhja piirkonna müügijuht Eero Soone. Ta lisab, et naabrite tähelepanelikkus võõraste suhtes on väga oluline. Kahtlasi tegelasi kortermajas või ühistu territooriumil liikuma nähes tasub huvi tunda, kellega on tegemist ja kuhu nad lähevad. Selline märkamine ja uudishimu aitab pahatahtlike mõtetega võõrad kortermajast eemal hoida.
„Pikemaks ajaks kodust ära minnes on mõistlik oma korterivõti anda mõnele lähedasele, sõbrale või naabrile, kes käiks aeg-ajalt vaatamas, kas kõik on korras ja tühjendaks ka postkasti,” soovitab Soone. Reklaami ja lehti pungil täis postkast on varastele signaaliks, et keegi on pikemalt kodust ära. „Siin aitab ka kleebis: „Ainult tellitud post”, samuti saab ajalehed suunata suvilasse või ajutiselt tellimuse peatada.”
Soone teab oma kogemustest, et sageli on kortermajades probleeme uste lukustamisega. Kas siis ei suleta trepikoja ust korralikult või unustatakse panipaikade uksed lukustamata. Vargad kasutavad selliseid olukordi kiiresti ära. Kindlasti ei tasu hoida jalgrattaid ja muud väärtuslikku trepikojas. See on küll mugav, kuid mugav on see ka varastele.
Paljud korteriühistud kasutavad valveteenuseid. Mõnel istub valvur all vastuvõtulauas, mõnel kõnnib hoovi peal. Rohkem kasutatakse videovalvelahendusi, et garaažis ja hoovis toimuv oleks kaamerate vaateväljas. „Kui valveteenust kasutab korteriomanik, siis olgu uksed-aknad valvefirma kleebistega tähistatud ja paha ei tee ka fonoluku koodi või trepikoja võtme turvafirmale viimine, et pääs korteri välisukseni oleks võimalikult operatiivne,” selgitab Soone.
Piirdeaed lisab turvalisust
Eramaja elanikele paneb Soone südamele, et kui majal veel korralikku aeda ümber ei ole, siis on viimane aeg sellesse investeerida. „Aed pakub eramajale lisaturvalisust. Nii on varastel raskem suuremaid esemeid ära viia,” märgib ta.
Enne puhkusele minekut on mõistlik majahoov üle vaadata. Ka väärtusetuna näivad tööriistad peibutavad vargaid, sest neist võib abi olla majja sisse murdmisel, räägib Soone. Õue seina najale jäetud redel, euroalused või veetünn aitavad pikanäpumehe kenasti akna kaudu tuppa, kännu sisse unustatud kirvest saab kasutada ukse maha lõhkumiseks jne. Ka niitmata muru võib anda varastele signaali, et pererahvas on pikalt ära.
Kelle õuel on peale maja ka kuur, saun või garaaž, tasub needki enne pikemale puhkusele sõitmist hoolikalt üle vaadata. Sageli on seal hoitavad tööriistad ja aiatarbed väärtuslikumad kui toas olevad kodumasinad.
„Iga hoone, kus peitub väärtuslikku vara, olgu sissemurdmiseks võimalikult keeruline. See peab olema varustatud korraliku ukse ja lukuga, samuti võiks paigaldada neisse andurid, mis sissemurdmisest märku annavad,” soovitab Soone.
„Pahalastes tekitab ebamugavust ka liikumisanduritega välisvalgustus, mis ulatub ka kõige hämaramatesse nurkadesse. Teine lahendus on taimeriga valgustus, mis nn ujuvgraafiku järgi sisse lülitub ja tekitab tunde, nagu keegi oleks kodus.”
Kodule paigalda turvauks ja turvaklassiga lukud, mis pikendavad sissemurdja tööd oluliselt või sunnivad varast valima teist sihtmärki.
Millele tasub mõelda?
• Madalamatel korrustel tasub eelistada turvasulusega aknaid.
• Videovalvelahendused, nt IP-videovalvekomplekt, sisaldavad kõiki vajalikke seadmeid ja on lihtsasti paigaldatavad. Paremad IP-videovalvekomplektid võimaldavad videopilti vaadata ka tahvelarvutist ja nutitelefonist.
• Suitsuandurid (samuti vingugaasi- ja gaasiandurid) tasuks ühendada koduvalve seadmetega.
• Varga vastu aitab ka lokaalne signalisatsioon.
• Kodumasinate ja muude väärtuslikemate esemete ostudokumendid tasub alles hoida. Veel parem, kui need esemed on ka üles pildistatud. Sellest kõigest on abi, et asju varguse korral leida ja tuvastada.
Artikkel ilmus EPLi erilehes Suvi Õues
