”Natukene mõlemat: ei usaldata ja ei osata. Kunagi oli meil puit põhiline sillaehitusmaterjal. Nõukogude ajaga läks see kompetents suuresti kaduma. Erateedel on puitsildu palju, riigiteedel neid kuuldavasti täna välditakse,” ütleb TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituudi dotsent Alar Just, kes kuulub ka ehituskonstruktsioonide uurimisgruppi.
Sageli puudub meil kompetents nii puitsildade ehitamisel kui ka inspekteerimisel ja hooldamisel. Teedeklastri sillagrupp tellis 2015. aastal uuringu Eesti puitsildade seisukorra kohta. Uuringu viisid läbi Rootsi tehnikauuringute instituut ning Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut. Alar Justi sõnul näitas uuring, et enamiku Eesti puitsildade seisukord on hea. Samas selgus ka süstemaatilisi vigu. ”Vigu oli eelkõige puidu liigi valikul ning konstruktsioonide sademete eest kaistmisel. Selle põhjaliku uuringu tulemuseks on teadmised ja oskused nende vigade vältimiseks tulevikus. Seega, tänu Teedeklastri uuringule nüüd osatakse ja loodetavasti hakatakse ka rohkem usaldama puitu sillaehituses,” usub Alar Just.

Erateedel on puitsildu palju, riigiteedel neid kuuldavasti täna välditakse.
Vaida silla ehitajal puudus vastav kompetents

Mis juhtus meil siis Tallinn-Tartu maanteel puidust Vaida jalgteesillaga? Alar Justi sõnul tehti Vaida jalgteesilla ehitamisel mitmeid saatuslikke vigu. ”Silla ehitajal ei olnud tõenäoliselt vastavat kompetentsi ning projekteerijat ehitusse ei kaasatud. Vastupidiselt projekteeritud lahendusele teki servad asfalteeriti. Sellega tekitati seal teki servas olukord vee kogunemiseks asfaldi alla ning võeti ka võimalus puidust niiskuse välja kuivamiseks. Sügavimmutatud männipuidu asemel kasutati silla teki ehitamisel immutamata kuusepuitu. Silla omanik ja hooldaja ei avastanud 6 aasta jooksul teki serva tekkinud mädanikku. See avastati alles siis, kui tekiplaadi servades oli puit peaaegu täies paksuses läbi mädanenud,” meenutab Alar Just õnnetut juhust meie uhke puitsillaga.
Tema sõnul oleks silla renoveerimiseks piisanud tekiplaadi välja vahetamisest. Põhilised liimpuidust kandekonstruktsioonid, mis ei olnud oluliselt kahjustatud, oleks võinud alles jätta, kuid omanik otsustas puitsilla täielikult likvideerida. ”Tõenäoliselt oli kogemus omanikule ehmatav ning kindlasti ei tõstnud see nende usaldust puitsildade vastu. Rootsi kogenud puitsillaeksperdi Per-Anders Fjellströmi sõnul oli tegemist projekteeritud silla n-ö odava Hiina koopiaga,” ütleb Alar Just.

Materjali omadustega tuleb arvestada

Vigu tehakse meil puitsildade ehitamisel nii puidu liigi valikul kui ka konstruktsioonide sademete eest kaistmisel.
Mis on puitsildade projekteerimisel kõige olulisem? Alar Justi sõnul on puitsildade puhul tähtis põhikonstruktsioonide kaitsmine sademete eest ning sõlmede tegemine selliselt, et niiskus saaks puidust välja kuivada. Oluline on ka valida õige puidu liik. Näiteks, juhul kui on vajalik puidu sügavimmutus, siis tuleks kasutada männipuitu. Kuusepuitu ei saa sügavimmutada ning tuleb välistingimustes voodri- või kattematerjalidega kaitsta.
”Väga oluline on puitsildade puhul regulaarne seisundi hindamine ning hooldus. See erineb oluliselt betoon- vôi terassildade puhul vajalikust hooldusest ja vajab vastavat kompetentsi. Materjal iseenesest ei ole vigade põhjuseks, vigu teevad inimesed, kui materjali omadustega ei arvesta,” ütleb Alar Just.