Link kopeeritud!

Roheliste pilvelõhkujate aeg. „Metsa linnad“ hakkavad võitlema metropolide saastatusega

 (7)

Roheliste pilvelõhkujate aeg. „Metsa linnad“ hakkavad võitlema metropolide saastatusega
One Central Park'i fassaadi kattev rohesein on 115 m kõrgune.Wikipedia

Itaalia arhitekti Stefano Boeri radikaalne visioon näeb ette ehitada tiheda asustusega kohtadesse "metsa linnad", mis võitleksid sealse kõrge reostusega. Kogu linn võiks olla täis puudega kaetud kõrghooneid. Praegu on Boeri sihikule võtnud Hiina linnad.

Vertikaalne haljastus võlub halli betoondžungli mugavaks ja esteetiliseks keskkonnaks, mis edendab inimeste vaimset ja füüsilist heaolu. Ja mitte ainult – taimestik eraldab hapnikku, puhastab õhku ja seob vihmavett ning toimib ka heli- ja soojusisolatsioonina, aidates kaasa energiasäästu saavutamisele.
Boeri „metsa linna“ kontseptsiooni järgi ehitatakse Hiina linna Shijiazhuang hooned, mis oleks siis uue põlvkonna rohelise linnaarengu prototüübiks üle kogu riigi. Eesmärk on pakkuda jätkusuutlikku arengut tihedalt asustatud linnapiirkondades, kus rohelised hooned filtreeriksid tolmuosakesi ning neelaksid süsinikdioksiidi.
Rohetornid oleksid ja heaks elupaigaks lindudele ja putukatele, mis muidu taolises linnakeskkonnas ellu ei jääks.
Teine suurem ettevõtmine käib Stefano Boeril praegu Hiinas Nanjingi linnas, kuhu rajatakse samuti rohetornide paar.

Milano tornmajade fassaadidest 42% on taimede all

Boeri Studio projekteeritud tornmajade paar Bosco Verticale Milanos. Wikipedia
Seotud lood:

Vertikaalse haljastuse absoluutsesse tippu kuulub Itaalias Milanos 2014. aastal valminud tornmajade paar Bosco Verticale (Vertikaalne Mets), millest kõrgema tornmaja valis CTBUH 2015. aasta Euroopa parimaks kõrghooneks (Best Tall Building 2015).
Boeri Studio projekteeritud 27- ja 18-korruselised kõrghooned moodustavad rohelise oaasi keset suurlinna – hoonete rõdud on nagu väikesed metsad, kus tänu rohkele taimestikule valitseb omaette mikrokliima. CTBUH põhjendas oma valikut muuhulgas sõnadega, et "taoline urbaanne ökosüsteem edendab floora, fauna ja hoone elanike vastastikust seotust."
Kõrghoonele integreeritud vertikaalses metsas kasvab kokku 480 suurt ja keskmise suurusega puud, 250 väikepuud, 5000 põõsast ja 11 000 alustaime, mis kõik kokku vastab ühele hektarile metsamaale.
Taimed katavad 42% fassaadist, mis on vertikaalsete aedade rekord. Tihedalt täis ehitatud 1,3 miljoni elanikuga linnas ei paku Bosco Verticale mitte ainult silmailu, vaid taimefassaad parandab ka õhukvaliteeti, leevendab soojasaare efekti linna keskuses ja vähendab mürasaastet.
Boeri on teinud ettepaneku nimetada ka 36korruseline tornmaja Lausanne’is, Šveitsis Les Terrassid des Cedres, mis oleks kaetud erinevate seedripuu liikidega.

Loe veel

Austraalia kuulus rohesein

Põnevaid näiteid maailmast leiab selles vallas veelgi. Austraalias Sydneys 2013. aasta lõpus valminud elamukompleks nimega One Central Park kannab oma seintel maailma kõrgeimat vertikaalset aeda. Fassaadi kattev rohesein on 115 m kõrgune ja koosneb 450 erinevast taimeliigist, millest 250 on kohalikku päritolu. Roheseina pindala on kokku 1100 m².
One Central Parki roheseinad kavandas prantsuse botaanik ja vertikaalsete aedade rajamise pioneer Patrick Blanc, kes on teinud taimefassaadidest kunstiteosed. Blanc ei mässa mullaga, vaid paneb taimed kasvama hüdropooniliselt. One Central Park’is kasvavad taimed metallvõrguga ümbritsetud vilditaolises kasvualuses, kuhu on istutamiseks lõigatud erineva suurusega avad.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare