Hea teada, millal valida pinna puhastamiseks liiva-, sooda- või klaasiprits. Vaata ka videost, kuidas töö käib

Olenevalt puhastatavast pinnast saab valida kolme võimaluse vahel: sooda-, klaasi- või liivaprits. Mis on ühe või teise puhastusmeetodi vahe ja milliste materjalide puhul tohib neid kasutada?

Pritsid erinevad üksteisest kasutatava abrasiivi tugevuse järgi. Soodapritsis kasutatava söögisooda tera tugevus on Moh`i skaalal 2,5, mis on natuke tugevam kipsist ja natuke nõrgem pähklikoortest. „Kuna soodapritsi puhastus on õrn, siis sobivad puhastamiseks ka õrnemad pinnad. Sooda eemaldab värvi, pahtli, mustuse, õlid, hallituse, põlemise lõhna ja jäägid ja palju muud. Soodakristall on õrn ning aluspinda kahjustamata on võimalik puhastada erinevaid metalle, kive ja isegi klaasi. Oleme puhastanud väga palju erinevaid asju alates allveelaevast ja lõpetades lennukiga, sinna vahele jääb nimekiri, kuhu kuuluvad palkmajad, uunikum autod, graffiti eemaldused, erinevad seadmed, mööbel, mälestusmärgid,“ räägib Marti Trükman SodaBlast OÜst.
Kuna puhastamiseks kasutatakse söögisoodat, siis sobib see ka toiduainetetööstuse seadmete ja sisustuse puhastamiseks. Soodapritsiga puhastatud metall ei ole korrosioonile vastuvõtlik, sooda jätab isegi metallile kaitsva kihi. Enne värvimist tuleks siiski detailidelt saada maha kõik sooda jäägid, sest sooda takistab värvil pinnaga nakkumist.
Aknaraamidelt kaabitsa või liivapaberiga värvi eemaldamine on üle mõistuse vaevaline ettevõtmine. Sooda sobib ka selleks, kuna ei kriibi klaasi. Lisaks ei kahjusta see puitu nagu liivaprits. Soodaga võib muretult puhastada kas või 100 aastat vanad väärtuslikud aknaraamid.

Garaažist välja kasvanud idee

Soodapritsimise tehnoloogia on tegelikult üsna uus moodus puhastada hooneid vanast värvist, lakist või mustusest. Asi sai tegelikult alguse USA ja Suurbritannia autofännide tegemistest – just nemad panid esimesena tähele sooda imehead puhastusvõimet. Garaažidest levis soodapuhastus muudesse valdkondadesse.
Sooda sobib ideaalselt metalli puhastamiseks, sest ei kuumuta puhastatavat pinda nagu liivaprits. Et kuumust ei teki, siis metall ei veni ega paindu. Aga sooda ka ei põle. Seda võib kasutada igasugustel objektidel, isegi sellistel, kus käsitletakse tuleohtlikke gaase ja vedelikke.
Sooda pritsitakse puhastatavale pinnale spetsiaalse soodapuhumise seadmega kompressori kõrge surve abil. Tööd võib teha nii kuiva kui märja ainega.
Soodapuhastus töötab nii, et kokkupuutel kõva pinnaga mikroskoopilised soodakristallid lõhkevad. Vabanev energia lagundab mustuse, värvi või muu aine kihi. Rõhu all olev õhk puhub kõik eraldunud aineosakesed pinnalt minema.

Liivaprits tugevatele pindadele

Liivapritsis kasutatakse üldiselt Eesti karjääridest kaevandatud, fraktsiooni sõelutud, pestud ja kuivatatud liiva. Liivatera tugevus on Moh`i skaalal 7. Liivast pehmem on näiteks klaas ja tugevam teras.
„Oma suure abrasiivsuse ning hea puhastus ja purustusjõu tõttu sobib liivapritsi lahendus tugevatele aluspindadele nagu kivi, betoon ja metallkonstruktsioonid. Liivaga puhastatud metall on korrosioonile väga vastuvõtlik, rooste tekib ruttu pinnale juba piisava õhuniiskuse korral. Seega tuleks liivapritsitud metall katta krundi või värviga esimesel võimalusel, mida kiiremini, seda parem,“ seletab Marti Trükman.

Klaasipuruprits metalli pinda ei kuumenda

Sooda ja liiva vahele jääb veel pritsides abrasiivina kasutatav klaas. Klaasabrasiivi tugevus Moh´i skaalal on 6. Klaasi pritsitakse purustatuna ehk abrasiiviks on siin klaasipuru. Mõeldud pindade puhastamiseks, kus sooda jääb natuke nõrgaks ja liiv juba liiga tugevaks ja abrasiivseks. Sobib hästi värvieemalduseks näiteks maa- ja veesõidukitelt, ehitusobjektidelt. „Klaasipurul on õhema pleki, näiteks autode või mootorrataste detailide, puhastamisel eelis liivapritsi ees. Liivapritsiga puhastades tekib pleki pinnal kuumenemine ja metall võib välja venida, klaasiga seda ohtu ei ole. Klaasi pritsitakse ka kuulidena, aga see on pigem pinna lõppviimistlus metallidele nagu näiteks alumiinium ja roostevaba teras,“ ütleb Marti Trükman.
Klaasipritsiga on võimalik anda detailile ühtlane matt või kergelt läikiv pind.
Marti Trükmani sõnul on soodapritsi ühiku hinnad võrreldavatest kõige kallimad, sest puhastamine on õrn ja aega nõudvam. Liivapritsi ühiku hinnad on kolmest tehnikast kõige odavamad, aga puhastamine sobib siiski vaid robustsematele pindadele. Klaasiga puhastamine jääb nende kahe vahele nii abrasiivsuselt kui ka hindadelt.

Vaata ka videost, kuidas liivapritsiga maja seina puhastatakse.