See probleem puudutab eelkõige just keskmise ja veidi kallima hinnaklassiga kortereid kesklinnas ja sellega piirnevatel aladel, mille üürile andmisega pole seni erilisi probleeme olnud.
Kristi Djomin kirjutab, et kuna pakkumiste hulk ja konkurents üha kasvavad, on just kõnealused korterid ühe enam surve ja löögi all. Aastatega on neis toimunud loomulik kulumine, aga üürihind on jäänud ikka samaks.
Selline hinnaklassi korterite klientuuriks on stabiilsust hindavad leibkonnad, kes soovivad vähemalt mõneaastast üürisuhet. Seega pole nende jaoks enam lihtsalt ajutise elukohaga, vaid väikestviisi koduga. Muidugi soovitakse sel juhul puhtaid ja värskeid, mitte kulunud kortereid.
Soovides endale stabiilset ja head üürinikku, tulebki pakutav korter muuta koduseks ja kauniks. See ei tähenda sugugi meeletuid väljaminekuid. Kulunud seinad võiks üle värvida või panna puhta tapeedi. Samuti võiks lössi istutud ja määrdunud diivani välja vahetada ning magamistoas voodile uue madratsi panna. Ennekõike peavad asjad olema puhtad, mitte niivõrd kallid. See määrab hinna ja huviliste arvu. Nii on võimalik ka vanema, aga värskendatud korteri eest saada peaaegu sama hinda, mida küsitakse sarnase tuliuue üürikorteri eest.