Link kopeeritud!

Uus korteriühistuseadus: kas korteriühistute juhid edaspidi kaovad?

 (30)

Uus korteriühistuseadus: kas korteriühistute juhid edaspidi kaovad?
Andres Putting

Oluline on teada, et uue korteriühistuseaduse jõustumisega tekib Eesti õigusmaastikul uus põhimõte, mille kohaselt võib korteriühistu juhatuse liikme asemel olla juriidiline isik, enamasti kinnisvarahaldusettevõte. Korteriomanikel ei ole majahalduri määramisel otsest sõnaõigust.

Eesti Korteriühistute Liidu ja justiitsministeeriumi korraldatud infopäevasid üle Eesti saadab tohutu menu - soovijaid, kes tahaks teada, mis muutub 01.01.2018 jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseadusega, on tihtipeale kaks korda niipalju kui saal mahutab. "Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse tõlgendamisel on tekkinud mitmeid olulisi küsimusi, millele infopäevadel keskendumegi," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
"Palju küsitakse, et mis muutub korteriühistu juhtide töös, äkki kaob ära ühistujuhi koht? Võin aga ette juba kõiki rahustada - kuigi uus seadus näeb ette füüsilisest isikust majahalduri, kes täidab valitseja (juriidilisest isikust juhatuse liikme) ülesandeid konkreetses korteriühistus, ei laiene majahalduri nimetamise kohustus neile ühistutele, mis varasemalt kehtiva seaduse kohaselt asutatud," selgitas Mardi.
Uue seaduse kohaselt asutab majas korteriühistu, kui seda varasemalt tehtud pole, alates 01.01.2018 riik. N-ö seadusjärgse korteriühistu loomine ei tähenda seda, et keegi määrab automaatselt sellele korteriühistule ka juhatuse liikmed, see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile. Kui korteriomanikud on üldkoosoleku otsuse alusel ametisse nimetanud valitseja, esialgu jätkab see valitseja tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, loetakse ta korteriühistu juhatuse liikmeks. Kui valitsejaks on juriidiline isik, siis loetakse ta korteriühistu valitsejaks.
Korteriühistu valitseja on juriidiline isik, kes tegutseb korteriühistu juhatuse asemel. Senisega võrreldes on see uus võimalus, mis sobib neile korteriomanikele, kes ei soovi oma maja haldamisega tegeleda. Valitseja valimisele, tegevusele ja vastutusele kohaldatakse korteriühistu juhatuse kohta sätestatut. Valitseja peab igale korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri.
"Seaduse kohaselt on majahalduriks inimene, kes täidab valitseja ülesandeid konkreetses korteriühistus. Eeldatakse, et majahaldur on valitseja (kui valitseja kohuseid täidab juriidiline isik) töötaja, aga ta võib olla ka valitseja juhatuse liige," selgitas Mardi.

Majahalduri nimetamise kohustus on juriidilisel isikul

"Olulise põhimõttena peab majahalduril olema kinnisvarahalduri, korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses.”
Oluline on ka Urmas Mardi sõnul teada, et seaduse jõustumisega tekib Eesti õigusmaastikul uus põhimõte, mille kohaselt võib olla korteriühistu juhatuse liikme asemel juriidiline isik, enamasti kinnisvarahaldusettevõte. "Majahalduri nimetamise kohustus on juriidilisel isikul, kes on valitud korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks. Tuletan ka meelde, et kõikidest korteriomanike ühisustest tekivad seaduse jõustumisel korteriühistud," rääkis ta.
Korteriomanikel ei ole majahalduri määramisel otsest sõnaõigust. "Nad ei saa teda ka ametist tagandada, aga kuna neil on see õigus valitseja suhtes, siis hoolitseb valitseja, kes soovib korteriomanikega kestvat suhet, ise selle eest, et majahalduri isik oleks korteriomanike enamusele vastuvõetav," selgitas Mardi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare