Link kopeeritud!

Vead soojuspumpade paigaldamisel. Kes vastutab?

 (14)

Vead soojuspumpade paigaldamisel. Kes vastutab?
Shutterstock

Eestis on soojuspumpasid paigaldatud juba üle veerandsaja aasta ja kokku peaks neid tänaseks olema töösse pandud hinnanguliselt ca 125 000. Loomulikult tahavad kõik soojuspumba soetanud inimesed, et nende kallis seade ka laitmatult ning kaua töötaks. Mõnikord see nii aga ei lähe. Kes vastutab ja milliseid vigu tehakse soojuspumpade paigaldamisel?

Soodsat hinda ning lihtsamat ja kiiremat paigaldust arvestades on meil viimase veerandsaja jooksul kõige rohkem paigaldatud õhk-õhktüüpi soojuspumpasid, hinnanguliselt üles 110 000. Kui seadet regulaarselt hooldada ja sihipäraselt kasutada, siis kestab kvaliteetne soojuspump 15-20 aastat.
Alati ei pruugi aga kõigil seadme paigaldamine ja töösse rakendamine mööduda probleemideta. Kes meil vastutab paigaldatud soojuspumba eest? Muidugi peavad vastutama nii seadme müüja kui ka paigaldaja. Kui klient on ostnud õhksoojuspumba ühest ettevõttest, aga paigaldusteenuse teisest, siis vastutab toote müüja selle tehniliste rikete eest ning paikapanija paigaldusviisi vastavuse eest konkreetse seadme paigaldusjuhendile, mille on väljastanud tehas.
Meie tarbijakaitseseaduse kohaselt on minimaalne garantii müüdud ja paigaldatud tootele 2 aastat. Juhul, kui seade ei ole nõuetekohaselt paigaldatud ning paikapanija on eiranud tehase väljastatud paigaldusjuhendi nõudeid, vastutab paigaldaja lõpptarbija ees kogu tekitatud kahju ulatuses.

Sama paigaldusviis ei kehti kõikidele kaubamärkidele

Loe veel

Seotud lood:

Vääralt ülesseatud seade võib muuhulgas tähendada ka importijapoolset õigust keelduda toote garantiikattest. See tähendab, et paigaldaja, kelle vale paigaldusviisi tõttu on tekkinud kahju, peab selle lõpptarbijale korvama.
Üsna levinud probleem on see, et sageli arvavad paigaldajad, kes on käinud ühe konkreetse brändi koolitusel, et sama paigaldusviis kehtib kõikide kaubamärkide puhul. Tegelikkuses see aga nii ei ole ning kui uurida erinevaid paigaldusjuhendeid, leiab sealt mitmeid põhimõttelisi erinevusi.
Näiteks Soomes peavad need ettevõtted, kes soovivad kliimaseadmeid paika panna, saatma töötajad vastavale koolitusele ning pärast selle sooritamist väljastatakse firmale sertifikaat, mis lubab külmaineid sisaldavaid tooteid nii paigaldad kui käidelda. Samas ei anna sellise koolituse läbimine õigust käidelda kõiki külmaineid sisaldavaid seadmeid, sest neil on omakorda erinevad tasemed, sõltuvalt külmaine kogusest konkreetses tootes. Eestis sellele tähelepanu ei pöörata. Vääralt paigaldatud seadmete puhul on aga suur oht, et toodete eluiga väheneb või halvemal juhul tekivad isegi kahjud õhksoojuspumba omanikule ning tema tervisele.

Väldi üle- ja aladimensioneerimist

Õhk-õhk-tüüpi soojuspumba paigaldamine võtab sõltuvalt paigalduse eripärast üldjuhul professionaalil aega 2-4 tundi. Aga seda tuleb teha õigesti. Mis on kõige levinumad vead soojuspumba paigaldamisel? Probleemid algavad vale asukoha valikust ning ruumile mittevastava võimsuse määramisest. Üldjuhul tekitab soojuspumba ala- või üledimensioneerimine kliendile loodetud säästu asemel hoopis oodatust suuremat kulu. Pealegi teevad koolitusi mitteläbinud paigaldajad ka tehnilisi vigu, nagu sise- ja välisosa vaheline torutrassi pikkus, ühenduste vale kinnitus jne.
Paigaldusel on vaja kindlasti jälgida ruumide paigutust ja avatust ning vastavalt sellele soovitada kliendile sobiva võimsuse ja asukohaga toode. Kogenud paigaldustehnik oskab üsna täpselt hinnata õhu liikumist ruumides. Kui konkreetse seadmega kogemusi pole, tuleb muidugi väga täpselt uurida vastavat juhendit, et vältida tehnilisi vigu. Loomulikult peab arvesse võtma ka paigaldusviisi lõpplahenduse esteetilist poolt.
Soojuspumpade puhul on väga oluline õige dimensioneerimine. Soojuspumpasid ei dimensioneerita maksimaalsele vajatavale küttevõimsusele, sest see on ebaökonoomne ja lühendab pumba eluiga. Sellisel juhul töötaks soojuspump suurema osa aastast pidevalt väga lühiajaliselt ja oleks palju sisse-välja lülitusi. Oluliselt säästlikum ja efektiivsem on pikaajalisem pidev töötamine.
Hoiduda tuleb ka aladimensioneerimisest. Kui valida liiga väikese võimsusega soojuspump, siis toodab soojuspump odavat soojust liiga vähe ning kasutab liigselt lisakütet.
Täpset soojusenergiavajadust mõjutavad mitmed asjaolud: energialekked, kasutatud soojustusmaterjal ja selle paksus, maja asend tuulte suhtes, eluruumide suurus ja paljud muud tegurid. Soojus kandub (kaob) läbi seinte, akende, ventilatsiooni jne.

Tee ise lihtsad arvutused

Oma kodu soojuskoormuse ja energiakulu iseseisvaks väljaarvutamiseks soovitavad soojuspumpade müüjad kasutada lihtsustatud kogemuslikke seoseid:
• 1 m² kütmiseks kulub umbes 50-70 W, kui toa kõrgus on umbes 2,5 m ja aknad ning uksed keskmise suurusega.
• üks inimene kulutab aastas ligikaudu 1000 - 1500 kWh soojusenergiat tarbeveele
• kahe tunni jooksul ventileeritakse ½ maja kubatuurist. Õhk vahetub 12 korda ööpäevas, kui ventilatsioon on õigesti projekteeritud ja seadistatud
Soojuspumbafirmade pikaaegsed kogemused näitavad, et soojuspump dimensioneeritakse 60-75% maksimaalsest vajatavast küttevõimsusest. See katab sõltuvalt valitud soojusallikast ligikaudu 70-95% aastasest kütteenergiavajadusest. Vajalik lisaenergia saadakse kasutades elektriküttekeha või lisaküttekatelt.
Dimensioneerimisel peab kindlasti lähtuma välisõhu arvutuslikust temperatuurist (VAT), mis on näiteks Tallinnas -22 ºC ja arvutuslikust sisetemperatuurist, mis on vastavalt +21 ºC. Õige dimensioneerimise korral peaks soojuspump töötama keskmiselt 3000 - 4500 töötundi aastas.
* Infoallikad: Kasutatud on soojuspumba liidu soovitusi soojuspump.ee; Ramol Oja, Bestair Kaubandus OÜst varasemaid mõtteid 2011. aasta märtsi TMKEs.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare