Plekk-katuse värvimisel tuleb esmalt selle pind puhastada lahtisest värvist, puulehtedest-samblast või lahtisest roostest kaapraua ja terasharjaga. Täiesti uut tsinkplekki polegi soovitav koheselt värvida, katusematerjal võiks olla vähemalt aasta vana. Seejärel pesta pind spetsiaalse pesuvahendiga – üldjuhul on need kontsentraadi kujul ning neid tuleb lahjendada etteantud vahekorras.
Lahus tuleb kanda plekk-katuse pinnale, lasta sel mõni aeg mõjuda ning seejärel puhastada pind harjaga. Muidugi võib pindu puhastada ka survepesuriga, kuid esmalt tuleb veenduda, kas materjali seisukord kannatab liiga intensiivset puhastamist ning valida siis sobiv survetugevus. Kogu pesuaine tuleb enesestmõistetavalt veega maha loputada.

Kui on plaanis värvida tsingitud plekki, siis kindlasti tuleb selleks tööks kasutada õiget toodet. Värvipurgil peab olema sellekohane märge. Enne viimistlusvärvimist tuleb pind kruntida spetsiaalse kruntvärviga. Alumiiniumpinnad tuleb enne kruntimist ka karestada. Sõltuvalt profiilist, aga üldjuhul on värvimisel parem kasutada pintslit, sest rulliga ei pääse igale poole hästi ligi ning pintsliga värvitud pind nakkub paremini aluspinna külge.

Plekk-katuse värvimisel on soovitav kasutada veepõhiseid värve. Need nakkuvad pinnaga väga hästi, jäävad elastsed ning ei hakka nii kergelt kooruma nagu alküüdvärvid. Kui aga plekk-katuse pind on eelnevalt juba värvitud lahustipõhise tootega, siis võib ka sellega jätkata. Viimistlusvärvi tuleks pinnale kanda 2 kihti, et saada piisavalt paks värvikile, mis kaitseb plekk-pinda ilmastikumõjude eest.
Samuti vajavad aeg-ajalt värskendamist bituumenkatused (näiteks bituumensindel). Materjal kulub ja pleegib kulub ning tekivad ka mikropraod.

Ka bituumenkatustele on olemas spetsiaalsed veepõhised värvid. Kui esimene kiht värvi on peale kantud, siis tuleks tähelepanelikult pind üle vaadata. Üldjuhul on soovitav värvida katus üle ka teist korda, et kõik kohad saaks piisava kaitse.