TTÜ Keemiainstituudi Keskkonnabiotehnoloogia labori juhataja Peep Pitk tõi Eesti Taastuvenergia Koja säästva energia koolitusprogrammi koolitusel esile, et nii Arengufondi kui ka Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni praeguse keskmise hinnangu põhjal on Eestis biometaani potentsiaal aastas ca 380 miljonit kuupmeetrit.

Kui võtta võrdluseks, et Eestis tarbitakse maagaasi ligikaudu 450-500 miljonit kuupmeetrit aastas, siis võiksime tegelikkuses biogaasiga asendada kogu maagaasi aastase tarbimise. Lisaks nähakse biogaasist biometaanina väga suurt potentsiaali transportkütusena, et asendada fossiilseid kütuseid ja täita riigi võetud kohustust toota 10% transportkütustest taastuvatest allikatest.

Biometaani tootmise ja tarbimisega kaasnevatest mitmetest avalikest hüvedest tõi Pitk esile näiteks regionaalselt hajaenergeetika edendamise; energiajulgeoleku ning –sõltumatuse edendamise ja nii tööstussektori kui ka elanikkonna biojäätmete taaskasutuse suurenemise ja seejuures reoveesette käitluse parandamise, misläbi jõuab vähem reostust pinnasesse. Lisaks põllumajanduse mitmekesistumise ja seejuures läga- ja sõnniku haisuvaba levitamise ning põllumajandusliku väetise väärtuse tõstmise. Lisaks arendab biometaani tootmine kohalikku elukeskkonda, ettevõtlust ja pakub lisatöökohti maapiirkondades elavatele inimestele, kelle elamute soojusenergia hinda saaks samuti biogaasi kasutamisel alandada.

Taastuvenergia Koja säästva energia koolitusprogrammi koostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Koolitusprogrammi kaheksas koolitus „Päikeseenergeetika“ toimub juba 14. aprillil, keskendudes päikesest elektri- ja soojusenergia tootmise võimalustele