TTÜ prodekaani ja vanemteaduri Argo Rosina sõnul tähendab energiasääst energiatarbimise vähendamist ja sealhulgas ka energiakuludelt kokkuhoidu, kuid energiakuludelt kokkuhoid ei tähenda alati energiasäästu. „Kui planeerida energiatarbimist soodustariifi aega, siis on võimalik kuludelt kokku hoida, kuid energiat seejuures ei säästeta,“ selgitas Rosin. Ta lisas, et nii kulude kokkuhoiu kui ka energiasäästu tagab aga seadmete targalt juhtimine ja vajadusel väljavahetamine.

„Kõige lihtsamad energiasäästumeetmed hoonetes on valgustid. Näiteks, kui vahetada kasutusel olevad halogeenlambid välja led-lampide vastu, on võimalik ühe lambi kohta kokku hoida 5-10 eurot aastas. Kui lampe on 10, 100 või enam, siis on kulude ja energia kokkuhoid kordades suurem,“ rõhutas Rosin.

Eesti Energiasäästu Assotsiatsiooni asutajaliikme OÜ Profeneri juhi Aivar Paabo sõnul saab energiat ja raha säästa vaid süsteeme kontrollides. „Energiasäästu puhul kehtib vanasõna „kui puudub kontroll, siis sääst on null“ ehk kontrollides süsteeme või uuendades automaatikat või hoonet on võimalik optimeerida energiakulusid ja sellele tehtavaid rahalisi kulutusi,“ selgitas Paabo. Ta lisas, et näiteks kütteenergia kokkuhoiu saavutamiseks piisab juba näiteks ühe soojuskraadi võrra toa temperatuuri alandamisest.

Kuidas veel energiat säästa ja sellega ka kulutustelt kokku hoida, seda vaata lähemalt videokokkuvõttest.

Taastuvenergia Koja säästva energia koolitusprogrammi koostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus. Koolitusprogrammi neljas koolitus „Lokaal- ja kohtküttelahendused ning soojussalvestid“ toimub juba 16. detsembril.