Hiina on tõeline väikeinvestorite ja spekulantide maa. Novembri keskpaigas sättis Fang Zhengdao üles oma poekest. Suurest tänavusest Hiina börsikrahhist oli möödas vaid 2 kuud, kui Fang jõudsid järeldusele, et aeg on taas osta aktsiaid.

Mitte kedagi ei näi huvitavat 67-aastase mehe Pekingi väiketänaval jagatavad investeerimisnõuanded.

„Ma aitan inimestel investeerida aktsiatesse, kuna ma tahan neile ja endale raha teenida,“ ütles Fang, kes on Hiina aktsiaturul kaubelnud juba alates 1994. aastast. „Aega ei ole kaotada, kuna Shanghai börsiindeks tõuseb taas.“

Hiina aktsiaturul, kus hävis 5 triljonit dollarit on Fang justkui kestva optimismi sümboliks. Ta on vaid üks 97 miljonist hiina väikeinvestorist. Börsil ei ole vaid kogenud investorid, seal leidub ka vähekogenud kauplejad. Neid lisandub krahhi järel igal nädalal.

Kuigi selle aasta börsikrahh ja aktsiaturu kõikuvus on paljusid ehmatanud, on jüaani põhised A-aktsiad pikaajaliselt pakkunud igati head tootlust. 25-aastaga on Shanghai aktsiaturu indeks ilma dividende arvestamata toonud 3548% tootluse. MSCI arenevate turgude indeks, kuhu kuulub ka Hiina, on kerkinud samal ajal 348% ja USA laiapõhjaline Standard ja Poor’s indeks 533%.

„Pole paha, kui vaatate A-aktsiate turu tootlust alates 1990ndatest,“ ütles Hongkongis asuva Goldman Sachsi kontori Hiina aktsiastrateeg Kinger Lau.

Aktsiatootlust on kütnud ajaloo võimsaim majandusbuum, mis tõenäoliselt ei kordu, kuna Hiina rahvastik vananeb. Selleks, et aktsiaturg jätkaks tõusu on Hiinas kommunistlik partei sunnitud parandama riigiettevõtete efektiivsust ja muutma investeeringute asemel majanduskasvu mootoriks tarbimise.

Arenevate turgude legend Mark Mobius, kes on investeerinud arenevatele turgudele enam kui 40 aastat on veendunud, et valitsus saab hakkama. Septembris avaldas valitsus kaua oodatud juhised kuidas muuta riigiettevõtted produktiivsemateks, rõhutades vajadust reformida zombie-ettevõtteid ja suurendada aktsionäride rolli.

Majanduse ümberkujunemine on juba täies hoos. Tänavu 9 kuuga on Hiina majanduskasvus tarbimise osa 58% ja investeeringute osa 43%. Oktoobris kasvas Hiinas tarbimine oodatust kiiremini – 11%.

„Selge on see, et ega investeerimine ei muutu lihtsamaks,“ ütles Templetoni arenevate turgude juht Mobius. „Kuid nad liiguvad õiges suunas ja see on põhjus olla vaimustunud, kuna me näeme muutusi.“

Skeptikud kardavad, et aktsiate praegused hinnad peegeldavad juba täielikult edukat majanduse ümber korraldumist. Hiina väiksemate jaekaubandusettevõtete ja tehnoloogiafirmade aktsiate rikas ChiNext indeksi hinna-kasumi suhe on 81. Seega on need Hiina ettevõtted võrreldes teenitud kasumiga USA väikeettevõtetest koosneva Russell 2000 indeksist 4 korda kallimad.

Hiina aktsiatururallid nagu esimese poolaasta Shanghai üldindeksi 60% tõusule on sageli järgnenud pikaajalised pettumust valmistava tootlusega perioodid. Viimane langus kestis 5 aastat. Kuni 2014. aasta keskpaigani kukkus indeks enam kui 40%. Alates 1990ndat aastast on identifitseeritud Hiina aktsiaturul 55 pulli- ja karuturgu. USAs on samal ajal selliseid turge 6 korda vähem. Pullituruks nimetatakse investeerimises tõusvate hindadega turgu ja karuturuks langevate hindadega turgu.

Hiina turg on selle poolest omapärane, et ei ole suudetud aktsiaturule meelitada välisinvestoreid ega institutsionaalseid investoreid (fondid, pangad ja kindlustusseltsid). Eraisikutest investorid teevad jätkuvalt üle 80% tehingutest, ütles raamatu „Red Capitalism: The Fragile Financial Foundation of China’s Extraordinary Rise“ autor Fraser Howie.

„Nii toona kui praegu on hirmutav, et Shanghai börsil domineerivad väikespekulandid,“ ütles Howie, kes külastas Shanghai börsi juba 1992. aastal. Toona asus börs vanas hotellihoones. „Vähesed oleksid uskunud, et välismaalastel on 25 aastat hiljem nii piiratud roll.“

Fang on olnud enam kui korra sunnitud oma aktsiaid müüma karuturul, kuid tema sõnul on tore Hiina aktsiate juures see, et nad paistavad alati taas tõusvat.

„Olen näinud kõike – nii tõuse kui languseid,“ ütles ta. „Mul on sellesse jätkuvalt usku.“