Dividendiaktsiad pakuvad passiivse rahavoo teenimise võimalust
Tavaliselt on headeks dividendiaktsiateks igavate ettevõttete aktsiad, kellel kasvuvõimalusi napib. Kasvuvõimaluste nappus loob olukorra, kus ettevõtet juhtkond vaba rahaga midagi mõistliku peale ei oska hakata ja see raha makstakse aktsionäridele dividendidena välja.
Dividendiaktsia puhul eeldatakse, et ettevõtte koduleheküljelt leiab dividendi maksmise põhimõtted. Tavaliselt on seal kirjas mitu % kasumist makstakse dividendidena välja.
Tavaliselt eelistatakse kõrge dividenditootlusega aktsiad, kuid tähtis on see, et ettevõte ei maksaks välja liiga suurt osa aastakasumist. Vastasel korral on oht, et kui ettevõtte majandustulemused halvenevad, võib dividend väheneda.
Dividenditootlus sõltub välja makstava dividendi suurusest ja aktsia hinnast. Mida suurem on rahaliselt dividend ja madalam aktsia hind, seda kõrgem dividenditootlus. Majanduslehtede veergudel ja veebiportaalides näidatakse tavaliselt sellist dividenditootlust, mis on arvestatud aktsia viimase hinna pealt. Igale investorile on aga olulisem tema enda aktsia soetamise hinna pealt tulenev dividenditootlus. Sageli on sedasi, et need, kes on aktsiat ammu ja odavalt ostnud, on näinud ettevõtte kasvu ja aktsia kohta makstavate dividendide kasvu, võivad kogeda väga korraliku soetushinna põhist dividenditootlust.
Dividendiaktsia on rahapaigutuse poolest sarnane üürikinnisvarale. Vahe on selles, et ei tule tegeleda üürnikega ja kogude remondifondi. Dividendiaktsia on selles mõttes üsna hea passiivse sissetuleku vorm.
Dividendiaktsiate ostjad vaatavad sageli lisaks tootlusele ka seda, kui kaua on katkematult (mitu aastat järjest) maksnud dividende. Mida kauem, seda stabiilsem dividendimaksja see ettevõte on olnud. Lisaks huvitab investoreid dividendikasvu määr. See võib olla ajalooline, näiteks vaadatakse kui palju on viimase aasta dividend suurem näiteks viie aasta tagusest või tuleviku vaatav. Viimasel puhul lähtutakse analüütikute prognoositud dividendidest.
Tähtis on pöörata tähelepanu netodividenditootlusele ehk tulumaksujärgsele dividenditootlusele. Eri riikides on maksumäärad erinevad, sestap tasub seda enne otsustamist arvestada.
Kui Eestis on kombeks dividendide maksmine kord aastas, siis Suurbritannias on levinud poolaasta dividendid ja USAs kvartaalne dividendide maksmine.
Kui dividenditootlus tundub liiga kõrge, tasub uurida, miks see nii on. Võib-olla on ettevõtet tabanud raskused ja aktsia hind on järsult kukkunud. Siis tasub uurida, miks aktsia kukkus ning ehk on ettevõte midagi teada andnud dividendide või dividendipoliitika muutuse kohta. Kui ettevõtte majandusväljavaated on muutnud halvemuse suunas, siis võib edaspidi dividendidest suu puhtaks pühkida.
