Ettevõtlikud inimesed ajavad äri. Sageli tuleb nende ettevõtetel plaanide teostamiseks raha puudu. Kapitali hangitakse lastes välja ja pakkudes aktsiaid. Aktsiate ostjatest saavad ettevõtte kaasomanikud. Aktsiate ostjad võivad loota, et äri teenib piisavalt või võib hakata tulevikus teenima rohkem kui igapäevaseks tegevuseks on tarvis. Sellisel juhul võib ettevõte otsustada dividendide ehk omanikutulu maksmise kasuks. Teine teenimisvõimalus on loota aktsiate hinnatõusu peale. Et investoritel oleks lihtsam aktsiatele omaniku leida, noteeritakse need tavaliselt börsil.

Ettevõttel on teine võimalus lasta välja võlakirju, lubades x aasta või kuu pärast võlakirjad lunastada, makstes neile selle aja jooksul raha kasutamise intressi ja tagastades võlakirjade lõppedes põhisumma. Võlakirju ei emiteeri vaid ettevõtted, vaid ka kohalikud omavalitsused, riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Võlakirja ostmine pakub alternatiivi raha hoiustamisele. Võlakirja eelis tähtajalise hoiuse ees on see, et kui võlakirjad on likviidsed, siis saab neid ka vajadusel enne lunastamistähtaega müüa.

Eesti häda on selles, et meil on panganduskeskne maa, nagu ka Saksamaa. Seevastu USA ja Suurbritannia on finantsturgude keskne maa. Seal vaadatakse raha kaasamisel eelkõige finantsturule, pankadest laenu võtmine on ettevõtetele teisejärguline. Võlakirjade ostmise asemel hoiustatakse meil raha pankades.