Vastasel korral oleks USA nagu Zimbabwe, milleks ta võib veel muutuda, kuid vähemalt on USA saanud nautida 200 aastat valge enamuse majandusliku ja poliitilist päikesepaistet.

„Ma pole rassist, vaid reaalsus on selline, et ükskõik kui poliitiliselt ebakorrektne see pole, tuleb see välja öelda,“ kirjutas ta uudiskirjas. „Ärgem unustagem, et Aafrika hõimupealikud müüsid rõõmsalt oma orjasid valgetele, mustadele ja araablastest orjakaupmeestele.“

Ta tõi välja seda kuidas liberaalid lõid hädakisa kui Taliban lasi 2001. aastal õhku kaks suurt seisvat Buddha kuju. Nüüd on need samad kriitikud häiritud USAs austusväärsete inimeste kujudest, kelle ainus kuritegu oli kaitsta seda mida kõik ühiskonnad on teinud 5000 aastat – hoida osa elanikkonnast orjuses.“

Šveitsi investeerimisguru, kes elab Tais, kommentaarid tõid kaasa teiste direktorite nõudmisel tema vallandamiseni Kanada varahaldusfirmast Sprott, kus ta oli direktor.

„Dr. Faberi viimased kommentaarid on sügavalt pettumust valmistavad ja täiesti vastuolus Sprotti ja tema töötajate vaadetega,“ kirjutas ettevõtte juhatuse esimees Peter Grosskopf pressiteates. „Me oleme uhked oma mitmekülgse organisatsiooni poolest ja selliseid mõtteavaldusi ei tolereeri.“

Samuti teatas väärismetallide kaevandusfirma Novagold Resources, et Faber astus nõukogu liikme kohalt tagasi, kirjutab CNN Money. Maavarade otsingufirma Ivanhoe Mines nõudis Faberi nõukogu liikme kohalt lahkumist, mida ta ka tegi.

„Siin on nulltolerants rassismi suhtes,“ teatas Ivanhoe Mines. „Ivanhoe Mines ei nõustu Marc Faberi investeerimisajakirjas avaldatud vaadetega.“

Meediaväljaanded, kes sageli edastasid Faberi sõnumeid, on teda juba eemale tõuganud. CNBC, Fox Business ja Bloomberg TV teatasid kõik teisipäeval, et nad ei plaani tulevikus Faberit eetrisse lasta.

Faber vastas CNN Money'le epostiga, et „kui ajaloolised faktid muudavad mind rassistiks, siis ma võin ka olla rassist,“ kirjutas ta. „Aastaid mõisteti jaapanlasi hukka, kuna nad ei tunnistanud Nankingi massimõrva.“

Faber põhjendas valgete käe all Ameerika paremat progressi, et eurooplased tõid Ameerikasse teaduse ja tehnilised oskused. „Ma pole veendunud, et aafriklased oleksid seda teinud,“ lausus Faber.

Faber ütles, et ta on mures maailmas ja iseäranis Ameerikas sõnavabaduse pärast.

„Kui elate ühiskonnas, kus ei tohi oma vaateid avaldada ning need mõistetakse hukka ilma analüüsita või kontekstita ja teile see sobib, siis on pressivabadus ja sõnavabadus kohutavas seisus,“ lausus ta.

„Aafriklased leiavad alati põhjuse, miks neil majanduslikult nii hästi ei lähe, et see on kolonistide süü,“ lausus ta MarketWatchile. „Nad oleks palju paremas seisus Lääne kolonistlikus süsteemis.“