Kuidas teenida võlakirjadega?

Üheks oluliseks varaklassiks aktsiate kõrval on võlakirjad. Võlakirja ostjatele pakub see alternatiivi traditsioonilistele hoiustele, kuigi riskid on hoopis teistsugused.

Kui hoiused on tagatud, siis võlakirjad mitte.

Võlakiri on väärtpaberi vormis laen. Laenuvõtja kohustub tagastama kokkulepitud ajal laenu võlakirja omanikule ning tasuma intressi. Võlakirjad on kahte põhitüüpi – kupongvõlakirjad ja diskontovõlakirjad. On ka vahetusvõlakirjad, mida on võimalik vahetada kokkulepitud tingimustel ja tähtajal aktsiate vastu.

Kupongvõlakirja omanik saab intressimaksed (kupong) perioodiliste intressimaksetena. Diskontovõlakirjalt saab omanik tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse (nominaali) vahena. Vahetusvõlakiri pakub intressitulu ja võimalust vahetada need aktsiate vastu, mis võib olla soodne võimalus soetada teises vormis aktsiaid.

Võlakirju annavad välja valitsused, kohalikud omavalitsused ja ettevõtted ning rahvusvahelised organisatsioonid. Eestis valitsus võlakirju ei emiteeri, mistõttu on siin üks finantsturu alustala puudu. Küll aga emiteerivad võlakirju Läti ja Leedu valitsused. Võlakirjadega tehakse tehinguid nii börsil kui börsiväliselt.

Kuigi võlakirju loetakse aktsiatest vähem riskantseteks, võivad ka võlakirjaomanikud kahju kanda emitendi maksejõuetuse tõttu. Näiteks lähiajaloost meenuvad Kreeka valitsuse võlakirjad.

Võlakirja hindadele mõjub hästi intressilangus ja halvasti intressitõus. Võlakirjade hinnad ja tootlused liiguvad vastassuunas.