Olukord on sarnane auto remontimisele. Kõigil see ei õnnestu. Mõni kuldsete kätega inimene saab sellega ise hakkama. Paljud aga eelistavad autoremonditöökoda, kuna seal puutuvad inimesed iga päev kokku autode remondiga. Nad teevad seda põhitööna. Mõnel on aga selline isetegemise kihk.

Sisuliselt on fond paljude investorite poolt kokku pandud rahakogum, mida fondijuht investeerib hajutades riske erinevate väärtpaberite vahel.

Väikeste summade puhul on investeerimisfondi kasutamine paratamatus. Mõistlik ei ole kõiki mune ühes korvis hoida ning ise korralik riskide hajutamine nõuab suuremaid summasid.

Veel räägib fondide kasuks võimalus regulaarselt raha paigutada läbi fondiplaani laadsete toodete. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et teenustasud ei moodustaks liiga suure osa paigutatavast summmast. Ehk eelistada igakuisele ostmisel kord kvartalis või poolaastas ostmist?

Mõnigi investeerimishuviline on alustanud fondidest ja siis näiteks pidanud nende tootlust liiga madalaks. Hakates ise väärtpaberite vastu suuremat huvi tundma otsustatakse ise raha investeerida. Investorile võib sageli saada probleemseks distsiplineeritud raha- ja riskijuhtimise puudumine. Kui mõne eduka tehinguga teenitakse kasum, võib tekkida eksimatuse tunne ja soov panna kogu raha ühte instrumenti. Selline käitumine karistatakse finantsturgude poolt varem või hiljem ära, kuna kõik investeeringud ei õnnestu.

Kellele aktiivselt juhitud fondide haldustasud tunduvad kõrged, saavad kasutada börsil kaubeldud fondide (ETFide) osakute ostmist. Kui tavaliselt on fondidesse investeerimisel vaja ka arvestada fondi sisenemis- ja väljumistasusid, siis ETFide puhul on analoogseteks tasudeks maaklertasud ostudel-müükidel. Need on sama suured aktsiatehingute omadega.

Lihtne rusikareegel võiks olla, et kui enda juhitud investeeringud jäävad fondide omadele alla, siis eelista viimaseid.

Edaspidi vaatame, millised on erinevad fondiliigid.