Rootsi investeerimisjuht: Kas passiivne fond on parem aktiivsest? Kas odavaim pitsa on parim?

 (6)

Pontus Bergekrans
Pontus BergekransFoto: Hendrik Osula

Tallinnat külastanud SEB grupi investeerimisosakonna juht Pontus Bergekrans rääkis intervjuus Ärilehele, et passiivsed fondid on viimased, kes panevad raha mullistunud varadesse. Kas ikka tõusufaasi lõpus on hea olla passiivsetes fondides?

Kas eelistada aktiivselt või passiivselt juhitud pensionifonde?

Pole mõtet investeerida sedasi, et tasude eest ei saa midagi vastu. Kui tahetakse saada võimalus mingi turu või indeksi osas, siis on muidugi passiivne valik parem. Investeerimisvalikute tegemine on väga raske, kuna keegi ei tea, mis juhtub tulevikus. Seetõttu kipume komplektseid probleeme lihtsustama.

Ma ei tea, mis on parim valik, kuid tean, et odav on parem kui kallis. Samas kas odavaim pitsa on parim nagu madamalate kuludega fond? Kui natuke mõelda, siis võib olla jõutakse mõttekäiguga nii kaugele, et ehk ei ole minu jaoks odavaim pitsa kõige parem. Äkki peaks mõtlema, missugust sööki ma süüa tahan. Sama lugu on fondidega. Parem mõelda, et kui palju peaks kuhu raha paigutama. Kui suur peaks olema aktsiate osa? Milliseid riske tahaks veel võtta?

Ka passiivse fondi puhul ei saa päriselt lahti aktiivsetest otsustest nagu näiteks kas katta valuutariski. Mis faasis on turg? Kas tehnoloogiaaktsiate tõus on tõstnud nende osakaalu fondis liiga suureks? Viimane, kes sinna turul raha paigutab, on passiivne fond. Samas töötavad madalad kulud teie kasuks. Kui turg on lähenemas tõusufaasi lõpule, siis mina tahaks küll olla aktiivses fondis.

Loe veel

Seotud lood:

Eestis kerkib aegajalt üles eriti poliitikute seas vaade, et Eesti pensionifondid peaksid investeerima Eesti majandusse. Kas Rootsis on vaid kohalikule turule investeerivaid pensionifonde?

Meil ei ole ainult Rootsi investeerivaid pensionifonde. See teema oli meil väga ammu üleval. On olemas väga head analüüsid, mis näitavad, et kogu maailma investeerimisvalikud on pikaajaliselt parema tootlusega kui vaid Rootsi rahapaigutused. Kuna raha paigutatakse pensionikogujate huvides, peab rahapaigutuste eesmärgiks olema parima pensioni saavutamine pensionipõlveks.

Kui me võtame teistsuguse vaate, et raha tuleks investeerida kohalikult, siis võetakse väga suur risk. See ei ole võib olla parim suure pensioni kogumiseks.

Meie kogemuselt põhinev parim soovitus on, et valikute võimalus oleks pensionivarade osas võimalikult piiramatu. Pensionifondide eesmärgiks on luua võimalikult suur pension. Mida väiksema riigiga on tegu, seda olulisem on võimalus investeerida välismaale.

Kas rootslased on rahul pensionifondide tootlusega?

Ma ütleks, et rootslased on üsna rahul pensionifondide tootlusega. Inimesed on isegi üllatunud, kui kõrge on olnud viimaste aastate tootlus. Aktsia- ja võlakirjatootlused on olnud head. Need kunded, kes vaatavad fondiaruandeid, on rahul. Kas see nii on rahulolu koha pealt ka tulevikus, seda ma ei julge öelda. Võib olla on praegu tulevikutootlused liiga kõrged. Me prognoosime intressitõusu, mis muudavad olulise osa portfellitest tootluse piiratuks. Me peame ootuseid juhtima, et kliendid ei pettuks. Samas on ka praegu paljud investorid rahulolematud, kuna nad ei jälgi mis finantsturgudel toimub.

Rootsis on suur osa pikaajalistest säästudest oma kinnisvaras. Varahaldus kui tööstusharu peab seda paremini mõistma. Kui intressid tõusevad, siis mida oleks targem teha? Kas maksta rohkem laenu tagasi selle asemel, et raha säästa? Selliste küsimustega tuleb meil aina rohkem tegeleda.

Eestis on kaks müüti, mis takistavad inimestel pensionipõlveks raha kogumist. Esiteks kardavad inimesed, nad ei ela nii kaua, et pensioni saada. Teiseks annavad praegu teise pensionisamba vormis raha väljamaksed pensionipõlveks nigelat pensionilisa. Kuidas on sellega lood Rootsis?

Inimestele tundub pension väga kaugel olevana. Raske on näha inimeste suurt huvi selle vastu, iseäranis noorte hulgas, kus väikselt tegutsedes saab palju saavutada.

Me näeme kahjuks seda, et huvi pensioni vastu tekib siis, kui pensionile jäämine on juba lähedal. Siis pole muidugi hilja midagi ette võtta, kuid on juba liiga hilja, et saavutada suurt efekti.

Võib olla on Rootsis praegustel töötajatel vanemate näol hea eeskuju. Nad näevad, et nende vanemad ja vanavanemad on pensionil. Neil paistab olevat päris hea elu. Nad käivad kaugetel puhkusereisidel.

Seetõttu pole pensionipõlv ehk nii negatiivne kui mainisite. Võib olla seepärast on meil Rootsis natuke positiivsem vaade pensionile.

Väga raske on saada inimene nii kaugele, et ta kaaluks, kas tarbida täna raha ära või kulutada seda 30 aasta pärast. Seetõttu on hea kui tööandja pakub aktiivselt tööandjapensionit.

Rootsis on sissetulekud suhteliselt võrdsemad. Väga sarnased on sissetulekud raamatukogutöötajate seas. Kuna neil on võimalik valida väga erinevate pensionilahenduste osas, siis pensionile jäädes on nende pensionite suuruste erinevused väga suured. On see nüüd hea või hoopis probleem? Seni kuni mediaanpension kasvab, on see hea. Rootsis on üldine vaade, et rohkemate valikute olemasolu on parem. Samas ei saa mööda vaadata, et vahe paremate ja halvemate tulemuste vahel kasvab ja see ei tohiks ühiskonda üllatada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare