Balti riikide ühispaviljon Veneetsia biennaalil rõhutab võimalust teha asju koos



Balti riikide ühispaviljon Veneetsia biennaalil rõhutab võimalust teha asju koos
Eelmise nädala lõpus tutvustasid projekti üheksa kuraatorit Riias, Läti rahvusraamatukogus koos Läti kultuuriministri Dace Melbārde ning projekti nelja komissariga projekti avalikkusele lähemalt.Eesti Arhitektuurikeskus

Balti Paviljon on Eesti, Läti ja Leedu esmakordne ühisprojekt, mis esindab kolme riiki 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

Ühine ekspositsioon toob rahvusvahelise publiku ette kümnete Eestist, Lätist ja Leedust pärit arhitektide, linnaplaneerijate, fotograafide, geograafide, geoloogide, majandusekspertide, kultuuriteoreetikute, ajaloolaste, filosoofide, antropoloogide, kunstnike, samuti muuseumide jpt organisatsioonide teadmised ja loomingu. Kokku enam kui 100 tööd Baltikumist ja kaugemalt täidavad mai lõpust alates mitmeks kuuks 1600m2 suuruse hiiglasliku näitusepinna veneetslaste poolt armastatud Palasport Arsenale spordihoones.

Balti riikide ühisnäitus 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil seab eesmärgiks uurida kolme riigi ehitatud keskkonda kui jagatud ideederuumi, kus arhitektuuri positsioon hinnatakse ümber palju laiema haardega ruumipraktikate taustal. Ekspositsioon analüüsib regionaalselt olulist infrastruktuuri, objekte ja piirkonna loodusressursse ning kõige selle seoseid kolmes riigis tekkinud kodanikuliikumiste ja kultuurinähtustega, otsides tulevikustsenaariume Eesti, Läti ja Leedu ühisruumile.

Näituse lõplik kuju ja lahendus saab avalikuks alles Balti Paviljoni avamisel 27. mail Veneetsias.

Läti Vabariigi kultuuriminister Dace Melbārde, Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saar ja Leedu Vabariigi kultuuriminister Šarūnas Birutis rõhutasid projekti esitlusel Riias ühiselt, et Balti Paviljon on äärmiselt unikaalne ettevõtmine, mitte ülaltpoolt suunatud protsess, vaid projekt, mis põhineb kolmes Balti riigis kuraatorikonkursi võitnud nägemustel. Ministrite sõnul saadab ühispaviljon meie ehitatud keskkonnale keskenduva regionaalse sõnumi – meie kolm riiki ei jaga mitte ainult sarnaseid ajaloolisi jooni, vaid meil on ka ühised tulevikuambitsioonid taristu osas. Samuti pakub Balti Paviljon suurepärast võimalust mängida kujutluspildiga sellest, mida meie piirkond koos töötades saavutada võib.

Loe veel

Seotud lood:

“Balti Paviljon seab eesmärgiks pöörata pahupidi mõtteviis, et rahvuslik esindatus biennaalil on erakordne, ning rõhutab selle asemel võimalust teha asju koos, vaadelda Balti riike kui usaldusväärseid partnereid, kelle ühiselt saavutatav suurem mõjuvõim on tugevus ning kes suudavad algatada projekte, mis viivad regiooni edule. Euroopa Projekti tänase fragmenteerumise kontekstis pakub Balti Paviljon välja viise vaadelda jagatud ühist ruumi rahvusriikide piiride üleselt,” selgitab kuraatormeeskond.

Peagi Veneetsia poole teele saadetav ekspositsioon tegeleb kolme riigi ehitatud keskkonda mõjutavate oluliste regioonidevaheliste taristuühendustega nagu näiteks Rail Balticu raudteeprojekt, ühine ligipääs Läänemere veeteedele, energiavõrgustikud, mis on seotud elamupiirkondadega. Baltikumi linna- ja maapiirkondade maastike muutumist vaadeldakse näitusel läbi Euroopa geopoliitika hetkeseisu prisma. Et mõista ja avada rahvusvahelisele publikule paremini selliste projektide nagu Ignalina tuumajaam, Aidu põlevkivipüramiidid ja veeldatud maagaasi hoidla-laeva “FSRU Independence” või ka mitmete kultuuritaristu projektide ning isegi erimajandustsoonide tähtsust, uuritakse arhitektuursete struktuuride kõrval muuhulgas ka Eesti fosforiidilademeid, Läti ja Leedu geoloogilist struktuuri ja pinnaseproove.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare