Kultuuri- ja loomemajandus on sügavalt teadmistepõhised, tuginevad individuaalsele loomingulisusele ja talendile, genereerivad tohutut majanduslikku jõukust ning hoiavad Euroopa identiteeti, kultuuri ja väärtusi, tõdetakse uuringus.

Uuring loeb loomemajanduse hulka arhitektuuri, raamatukogud ja arhiivid, kunstkäsitöö, kultuuriväärtused, disaini, moe, filmi, muusika, kujutavad ja etenduskunstid, kirjastamise, raadio, televisiooni ja videomängud.

Kultuur ja loomemajandus annavad kokku 5,3% Euroopa Liidu kogulisandväärtusest ja ca 4% SKPst.

Suurimate sektori arengut puudutavate teguritena tuuakse uuringus esile loomeettevõtete piiratud ligipääsu finantsvahenditele, pankade vähest teadlikkust loomemajandussektori potentsiaalist ning sektori eripärasid arvestavate toetuste vähest kättesaadavust. Samuti on probleemiks tootmisettevõtete vähene teadlikkus loomevaldkondade võimalustest innovatsiooni edendada. Loomevaldkonnad ei saa kaasa aidata mitte ainult toote- ja teenusearenduses vaid ka uute ärimudelite loomisel.

Praeguseni on suureks väljakutseks ühtse autorikaitse raamistiku loomine ning haridussüsteemi kohandamine loominguliste oskuste arendamiseks ning loomeerialadel õppijatele ärioskuste õpetamiseks.

Kultuuri- ja loomesektori arengu edendamiseks annavad uuringu koostajad hulganisti konkreetseid soovitusi.